"Palju on katseid, pettuste juhtumeid ning muret teeb see, et kui seni on rahateekonnad kaarditehingute ja ülekannete näol, siis väga suures ülekaalus on tulnud pilti sularaha," ütles SEB pettuste ennetuse osakonna turbejuht Kätlin Kukk.

"Sel aastal me näeme just telefoni teel tehtavate pettuste päris tugevat tõusu," tõdes Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Kuke sõnul võib nende panga vaates selgitada sularaha olulisuse tõusu sellega, kui pank tõi töösse uue monitooringusüsteemi, mis monitoorib meie makseid.

"Ilmselt ei ole võimalik maksete ja kaarditehingutega nii palju välja viia ja seetõttu on mindud sularaha peale. Petuskeem on ikkagi sama, lihtsalt öeldakse, et pangakuller tuleb sinu kaardile järgi, me toome sulle uue, anna see kaart koos PIN-koodiga pangakullerile. Või viiakse siis eakamate inimeste kodus olev sularaha "turvalisemasse kohta"," selgitas Kukk.

Kelti sõnul peab jälgima ka teemasid, mis ühiskonnas on aktuaalsed. "Kui on näiteks tuludeklaratsioonide esitamise aeg või elektriteemad, siis tulevad ka selleteemalised kõned, tahetakse kiiresti tulla elektriarvestit vahetama. Kelmid kohanevad väga hästi reaalajas sellega, mis meie ühiskonnas parajasti toimub," lisas Kelt.

"Petturid võtavad üldjuhul ohvrilt ära kõik, mis võtta on, ja summad on väga suured. Ühe inimese kaotus võib olla kümnetes tuhandetes eurodes," selgitas Kukk.

"Üks selgem muutus, mis on toimunud, et petturid kasutavad kaheastmelist lähenemist. Kui varasematel aastatel tuli üks kõne, kus küsiti PIN-koode ja paroole, siis nüüd tuleb kõigepealt kõne näiteks "Smart-ID ettevõttest", kus öeldakse, et teil on mingid tõrked ning keegi ei küsi PIN-koode, paroole ega raha. Natukese aja pärast helistatakse uuesti, siis juba "pangast", kus öeldakse, et me näeme teie kontol kahtlaseid tehinguid ning siis küsitakse juba ka paroole," selgitas Kelt. "Kui miski ei tööta, siis proovitakse kohe järgmist."

Kuke sõnul peab koheselt ohtu tajuma siis, kui keegi helistab ja küsib sinult mingeid sisselogimisi, PIN-koode, kasutajatunnuseid, kaardiandmeid. Olgu see kõne siis pangast, politseist, Smart-ID-st või kust iganes. "Siin on sajaprotsendiliselt tegemist pettusega," täpsustas Kukk.

Kelt lisas, et inimene peab alati ise helistama panka või organisatsiooni, millega on vaja suhelda. "Kui on mingi mure või tahad küsida, siis tuleks kindlasti ise otsida vahetu kontakt ja pöörduda, kindlasti mitte teha seda mõne SMS-i või e-kirja lingi kaudu, mis inimesele on saadetud. See on üks põhilisemaid asju," toonitas Kelt.

Pettuste tõkestamine on Kelti sõnul äärmiselt keeruline, sest neid tuleb uurida rahvusvahelistes uurimisgruppides. "See on suur monstrum, sest tegemist on kurjategijate poolt organiseeritud võrgustikega, kes seda kõike elus hoiavad ja lõppu sel kindlasti ei ole," sõnas Kelt.

"Meil peab olema arusaam, et meie kodanikena oleme see esimene kaitseliin, vahet pole mis liiki kuritegevusest me räägime, mis on suunatud inimeste vastu. Me peame olema kriitilised, mõtlema ja analüüsima, kas selle kõne sisu on loogiline või miski, mis võib mind kahjustada," tõi Kukk välja.