"Ma olen endalegi üllatuseks sotsiaalmeedias väga kuulsaks saanud, minu ümber on palju huvi tekkinud. Nimelt levib üks petuskeem, mis räägib sellest, et mina, ajakirjanik Kristjan Pihl justkui uurin üht väga suurt lugu, kuidas suured korporatsioonid ja Rootsi pangad varjavad lihtsate inimeste eest saladust, kuidas väga lihtsalt on võimalik rikkaks saada," ütles "Pealtnägija" ajakirjanik Kristjan Pihl.

Algul suhtus Pihl sellesse väga leigelt ja vastas kõikidele küsijatele, et see on petuskeem ja ärge mitte kuskile klikkige ega oma andmeid pange.

Eelmisel nädalal aga kohtas ta Paides arvamusfestivalil silmast silma inimesi, kes võtsid tal varrukast kinni ja väga vaikselt ütlesid talle, et me teame, et oled Eesti Televisioonist lahti lastud. "See oli minu jaoks esimene šokimoment, et inimesed päriselt uskusid seda, mida nad sellest võtsartiklist olid lugenud," tõdes Pihl.

"Petturite esmane eesmärk on inimeste andmed kätte saada ja rahakoti kallale kippuda," tõi välja veebipolitseinik Getter Kamenski.

Kamenski kirjeldas kolme erinevat petuskeemi. "Esimene on loosimised. Eelmisel nädalal oli väikemajade loosimine. Inimestel palutakse seda infot jagada, siis saavad nad sõnumitesse lingi, kuhu peale vajutades ja oma andmeid sisestades ongi nad juba petturite ohvrid. Raha palutakse maksta väidetavate majade transpordi eest, mis on muidugi puhas vale," selgitas Kamenski.

"Siis on clickbaidid (klikisööt-toim.), mis on saadetud võõraste linkide pealt, ehk et veebiaadress pole mitte err.ee, vaid seal vahel on veel midagi, näiteks errestonia.ee, mis näitab ära, et tegemist pole õige veebiaadressiga. Ja siis on pikad artiklid, millega ka Kristjan kokku puutus. Šokeeriva pealkirjaga, aga teksti vahele on pandud lingike või reklaam, et sina võid ka nüüd rikkaks saada," selgitas Kamenski.

Artiklis oli Pihli sõnul kirjas, et ka Mako Reikop ja Grete Lõbu on sellest infost teadlikud, aga samuti kõike saladuses hoidnud, samuti on mängu toodud ETV juhtkond. "Kõige lõpuks, kuuendal-seitsmendal leheküljel jõuab asi selleni, kuidas tegelikult on ka kõigil lugejatel võimalus kohe liituda," tõi Pihl välja.

Sotsiaalmeedia platvormidelt on selliseid artikleid aga väga raske maha võtta, sest kuna tegemist on reklaamidega, siis platvormide omanikud teenivad selliste lugude pealt.

Pihli sõnul pole vahet, mis haridustasemega sa oled, petta võib igaüks saada. "Üleeile kirjutas Facebookis mulle minu vana õppejõud üle pikkade aastate ja palus, et ma talle oma telefoninumbri saadaksin. Saatsingi. See aga oli pettus ja tõenäoliselt oleks pidanud tulema mu telefonile sõnum mingi numbrikombinatsiooniga ja juhend, kuhu see number toksida, aga seda ei tulnud. Ma arvan, et võib-olla sellepärast, et ma ei pannud sinna ette Eesti suunakoodi. Igal juhul väga jabur ja piinlik," ütles Pihl.

Enda kohta kirjutatud petuartiklit lugedes tundus Pihlile, et kuna see on niivõrd reaalselt ja hästi kirjutatud, siis võib-olla on selle taga eestlane, kes on mõnes "Pealtnägija" loos pettunud.

Ohvrirolli sattudes tuleks veebipolitseiniku sõnul kindlasti teavitada Riigi Infosüsteemi Ametit ehk CERT-i, sest nemad saavad libalehed maha võtta. "Samuti tasub nende kohta teavitusi teha sotsiaalmeedias, sest mida rohkem neid tehakse, seda tõenäolisem on võimalus, et need võetakse ka sotsiaalmeedias maha," lisas Kamenski.