Matvere: bändimehed saavad nii "naisi, feimi kui sulli"
Väikeste Lõõtspillide Ühingu liige Marko Matvere kinnitas, et bändimehed saavad tõesti "naisi, sulli ja feimi", kuid see polnud tema eesmärk, kui ta 25 aasta eest VLÜ-ga alustas.
"Sellist asja ei tulnud pähe, me mängisime oma lõbuks, meile tundus see lõõtspilli kääksutasime täiesti fantastilise tegevusena. See oli miski, mis on erutav ja põnev," rääkis Matvere Raadio 2 saates "Suveraadio".
"See vastab siiski tõele, et bändimees saab ikkagi nii naisi, feimi kui sulli, kui noorte keeles rääkida. Kui sa neid igatsed, siis õpi korralikult pilli mängima või laula, tööta korralikult, ole usin ja siis saad neid asju," lisas Matvere.
Tänaseks on VLÜ mänginud juba 25 aastat ning bänd tähistab seda sünnipäevatuuriga. "Meie jaoks on see väga oluline ja tähtis sündmus, et oleme nii kaua suutnud järjest koos püsida. Meil ei ole ühtegi mõõnaperioodi olnud," lausus Matvere.
Ta lisas, et koos musitseerimisel ei paista ka lõppu. "Pagan teab, kaua me välja veame," ütles ta.
Marko Matvere on VLÜ-ga teel kolmanda augustini. "Nii kaua kui meid tahetakse ja soovitakse oma pidudele, nii ikaua oleme me valmis üles astuma," lisas muusik, kinnitades, et pärast tuuri nad puhkusele ei lähe.
Naudib Eesti elu
Juubeli puhul andis VLÜ välja ka albumi "Kolmas kell", kus kõlavad mõned lood, mille Matvere pika merereisi ajal kirjutas. "Mõned tekstid on sündinud merel, seal ikka oli aega. Enamasti oli mul seal ikkagi palju tööd, madruse tööd oli palju. Liiga kaua luuletada või leelotada ei saanud," rääkis ta.
Ta lausus, et mõnes loos on ka igatsust avaruse järgi, mis ookeanil valitseb. "Seda on raske ette kujutada inimesel, kes elab maal või kes on harjunud Eesti eluga, et kui erinev on elu mujal planeedil. See on täiesti uskumatu, ma tuletan seda iga päev meelde."
Mees ütles, et iga kord, kui tal on bändiga kurnav õhtu, meenutab ta, et paljud maailma inimesed elavad vaesuses, räpasuses, haigustes ja värdjate poliitilise surve all. "Kui hea on meie elu siin Eestimaal. Me sõidame bändikaaslase läikivas autos mööda siledat asfalti teise Eesti otsa, mis on väga lähedal," rääkis Matvere.
"See on täiesti hämmastav, kui õnnelik on meie elu siin. Inimesed, kes ei suuda elada ilma kadetsemiseta, hõõrumata ja virisemata. Mul on neist kahju, nad ei tea, mis on elu, sest nad on vähe arenenud olendid," arvas Matvere.
Matvere lisas, et kõik, mis teda siinse elu juures häirib, saab ta taandada iseendale. "Iga kord, kui ma tunnen, et minu huvid ja ego on survestatud või alla surutud, siis ma saan aru, et viga on minus," lausus ta.
Bändielu plussid ja miinused
Näitleja, lavastaja, laulja ja bändimees tõdes, et muusiku elul on vaid üks pahupool. "Selle kõige juures on ainult üks miinus - pidev sõitmine autos. Kitsas autos, kokku litsutuna, koos asjadega, koos teiste bändiliikmetega. See on kõige suurem miinus, et pead öösel tagasi sõitma," ütles Matvere, kes on VLÜ-ga esinenud kõikvõimalikes pulmades, juubelitel, suvepäevadel, jõulupidudel ja mujal. "Kõik suved nende 25 aasta jooksul on olnud täiesti kurnavad, sügiseks oleme me täiesti kutud," tõdes ta.
Samas kinnitas Matvere, et rohkem miinuseid ta bändielu juures ei näe. "Kui sa oled tragi ja innukas, mõtled muusikale ja armastad seda, siis on võimalik sellega end ära elatada. Rikkaks muidugi ei saa," lausus ta.
Suurimaks plussiks nimetas Matvere aga muusikat. "See hetk, kui sa ansamblis mängid, kõik on hästi ja õigesti, publik on just sind oodanud ja pidu läheb täie vungiga käima ning sa jõuad vooseisundisse, siis see on määratu kaif," selgitas ta lähemalt.
Professionaaliks peab Matvere end siiski näitleja-alal, kuid mees tunnistas, et teatrilaval pole ta kunagi nii tugevat kaifi saanud. "See ei saa muusikale ligigi. Alkohol on tühipaljas, sellega ei saa üldse võrrelda, see on niivõrd hale," lausus ta.
Ta lisas, et Eesti tipp-professionaalsed näitlejad ja lavastajad tunnevad suure osa ajast jäledat igavust oma töös. "Nad otsivad võimalust teha midagi, mis ei ole igav," tõdes ta.
Matvere sõnas, et tegi linnateatri näitlejana statistikat ning tema töö oli huvitav vaid iga nelja aasta tagant. "Iga nelja aasta tagant juhtus mõni näitemäng või roll, mis lõi silma särama ja pakkus mulle väljakutset ja joovastust," tunnistas ta.
Toimetaja: Rutt Ernits