"Olen isadepäeva rohkem oodanud kui sünnipäeva," ütles kahe ja poole aastaste kaksikute Lucase ja Rosanna isa Oskar Seeman. Tahtsin aru saada iseendast ja oma isadusest ja kuna teatrikunst on mulle kõige tuttavam ja see analüüs pädeb enda puhul kõige paremini, siis tundus teha loogiline isaduse teemal monotükk," tõi Seeman välja.

Seeman on selle analüüsi käigus aru saanud, mis pärandub lastele tahtmatult. "On asju, mida me püüame lastele päevast päeva õpetada, aga ei pruugi väga hästi külge jääda. Aga siis mingid asjad, näiteks see, et kuumal suvepäeval tuleb poeg su juurde õllepurgiga, et näe, see on ju su lemmik, siis see paneb mõtlema," tunnistas näitleja.

Midagi isiklikumat kui see monotükk pole Seeman varem laval esitanud. "Inimene ju õpib kõige paremini ikkagi läbi kannatuste. Ma ise tunnen, et ma pean endas sees tegelema kõige rohkem süümepiinade ja igatsusega. Minu isalt on tulnud väga palju vaikimise strateegiat. Ta oli ja on väga pühendunud ja hooliv isa, aga ta oli pidevalt distantsi peal," meenutas Seeman. "Praegu käitun mina samamoodi."

Kaksikute sünd on ka suhte veidi proovile pannud. "Kui kaks inimest elavad aasta-kaks pidevas kurnatusseisundis, siis muidugi inimpsüühika muutub. See on karm ellujäämisperiood, olenemata sellest, mitu last sul on. Sellises seisundis ei anta iseendale alati aru, kuidas teise inimesega käitutakse ja paljut võetakse iseenesestmõistetavana. Tülid ja konfliktid on palju kergemad tekkima."

"Isadusega on mul tekkinud supervõimed, ma näen läbi seinte. Ma saan kohe aru, kas teises toas on hea või halb vaikus. Kannatlikkust ja armastust on väga palju juurde tekkinud," sõnas Seeman.