"Praegu ei ole temperatuurid veel nii madalad, et Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas oleks sunnitud talvituma minema. Praegu nad veel toituvad," ütles Eesti Maaülikooli taimekaitse spetsialist Eha Kruus.

Esimene mustpeanälkja leid Eestis oli 2014. aastal. "Erinevalt Hispaania teeteost, mis tuli meile lääne poolt, on mustpeanälkjas pärit Kaukaasiast ja Rootsi jõudis ta 2015. aastal. Võib arvata, et tigu liigub koos taimedega, aga päris sajaprotsendiliselt kindel ei saa olla, sest teda ei peeta väga tõsiseks taimekahjuriks. Nälkjad üldiselt on kõdulagundajad ja selline eluviis on ka mustpeanälkjal. Taimi kahjustavad nad suure arvukuse korral, kui loomulikku toitu ei ole."

Ühelt poolt tõstab mustpeanälkjas meie looduslikku mitmekesisust, aga ta pole meie loomulik looduslik mitmekesisus. "Kõik invasiivsed liigid konkureerivad kohalike liikidega. Selle võrra on kehvem elu meie kohalikel liikidel. Kuna looduslike nälkjate arvukus on sedavõrd väike, et ta meid ei häiri, siis me tavaliselt vaatame neist lihtsalt üle," nentis Kruus.

Mustpeanälkjas ei ole Kruusi sõnul nii tõsine kahjur kui Hispaania teetigu, aga ta on kindlasti tüütu ja kuna tal ei ole siin nii palju looduslikke vaenlasi, siis nad on suutelised aktiivselt paljunema ja nad muutuvad vastikuks. "Nagu prussakas, kes ei kahjusta meid otseselt, aga ta on ikkagi jälk."

Sel suvel oli näha mustpeanälkjate plahvatuslikku kasvu. "Nälkjatele meeldib niiske ilmastik. Massilisemalt pandi neid tähele juuli teisel poolel, augustis ja septembris," tõi Kruus välja.

Mustpeanälkjate munade ja noorisendite leidmine aianurgast on suhteliselt lootusetu. "Küll aga siis, kui nad on piisavalt suureks kasvanud, on käsitsi korjamine tõhus ja tulemuslik. Iga isend, kelle me ära korjame, on paljunemiseks jälle pidurdatud," selgitas Kruus.

Nad on viljakad ja võivad anda 400 muna. Nad munevad paarikümne munaliste kogumitena, aga munad on väiksemad kui Hispaania teeteol. "Sügisel aeda koristades soovitan ikkagi ära koristada kõik väikesed valged klaasjad munad, mis taimejäänuste või mulla pealmise kihi vahelt välja tulevad."

Mustpeanälkjas üldiselt ei kooru enne kevadet, vaid nad talvituvad munana. "Munad on külmakindlad, sest nad sisaldavad vähe vett."

"See on küll vaid oletus, aga miks Euroopas ei ole Hispaania teeteod suureks probleemiks saanud, siis põhjuseks on sealsed kuumad ja kuivemad suved. Eesti niiskus neile meeldib," nentis Kruus.

"Mahavarisenud puulehed on mustpeanälkjate toit. Praegu veel võiks kompostikasti korra või paar ümber kaevata. Eriti tõhus on seda teha siis, kui esimesed külmad on ära olnud ja kompost pole veel läbi külmunud. Mina soovitan kaevata maa sisse 30-sentimeetrise augu ja kõik taimejäänused sinna panna. Kui on munad, siis need ise välja ei roni, aga neile võiks saatuslikuks saada juba labidasügavune mullakiht," juhendas Kruus.