"Meil on hästi kokkuhoidev klass ja tulenevalt nende rahvusest on nad hästi temperamentsed, vahetud ja emotsionaalsed. Kõik, mis on positiivne ja mis on negatiivne, tuleb kindlasti kergemini välja. Nad on üliarmsad ja tublid lapsed," ütles Tarmo Tõnismann, kes õpetab Pärnu Tammsaare koolis 2. klassi ja kelle 13 õpilastest suurem osa on pärit Ukrainast.

Kõik tema Ukraina õpilased peavad superkangelaseks.

"See on tore väljakutse, näha igapäevaselt, kuidas lapsed arenevad, keelt õpivad ja meie keele ja kultuuriga harjuvad. See on minule kui õpetajale väga rõõmustav," tõi Tõnismann välja.

Tema sõnul on lapsed talle öelnud, et ta on karm õpetaja. "Ma olen ikkagi nõudlik. Peamine on tekitada neis õpi- ja uudishimu, tahtmist koolis käia ja edasi areneda," sõnas õpetaja.

Tõnismann õpetab eesti keelt ja matemaatikat, aga vahel meeldib neile koos minna ümbermaailmareisile ja selleks pole vaja isegi klassiruumist lahkuda. Üks õpilane tõi õpetajale reisilt magneti, mis pandi klassi tahvlile.

Sellest magnetist sai alguse komme, mis viib kogu klassi maakaardil uude paika. "Kui sõbrad toovad mulle magneteid, siis pean ma ise otsima lisainfot, mida lastele näidata ja rääkida selle riigi või linna kohta, aga kui lapsed ise käivad reisil, siis saavad nad oma emotsioonidest vahetult rääkida ja need lood on kõige toredamad," nentis õpetaja.

Magneteid on tänaseks kogunenud 672.

Tõnismann sattus tahvli ette läbi juhuse ja õpetajaharidust tal siis veel polnud. "Tulin kooli üheks päevaks ja kui päeva ära tegin, jätkus mu elu tavalises rütmis. Koolijuht aga võttis minuga uuesti ühendust, kas ma olen nõus veel kooli tulema. Läksin, ja siis juba jäingi kooli tööle. Tänaseks on saanud 14 aastat. Kindlasti on ameteid, millega annab paremini ära elada, aga kui paljud inimesed saavad öelda, et nad lähevad hommikul rõõmsameelselt tööle ja teevad seda, mis neile ka päriselt meeldib teha," tõdes õpetaja.

Enamik tema klassi lastest elab Eestis koos ema või ema ja vanaemaga. "Isadepäev on keeruline teema meie jaoks, sest isad on kas Ukrainas või kuskil mujal. Seda teemat on minul ka väga keeruline puudutada. Mingitel hetkedel muutun ka kurvaks. Kuna abiõpetaja on klassis naisterahvas, siis teevad lapsed juba nalja, et abiõpetaja on nende teine ema ja mina nende teine isa. Üritan olla neile suureks eeskujuks," sõnas ta.

Tõnismann on ise olnud mõnda aega üksikisa. "Mul on oma klassi lapsi kergem ja lihtsam mõista. Lapsel on ju tegelikult vaja nii ema kui ka isa. Kui üks roll sealt on puudu, on see kohe tunnetatav."

Tõnismann teeb väljaspool kooli hästi palju muid asju. "Töötan Eesti jalgpalliliidus, spordin ise palju, mul on endal väike spordiklubi. Elu on ilus," nentis Tõnismann.