"Märkasin ja tundsin, et ma ei saa mitte vait olla," ütles muusik Robin Juhkental, nähes, milline netikius sotsiaalmeedias lahti läks pärast seda, kui Vanilla Ninja Eesti Laulu võitis.

Juhkentali sõnul oli üsna tasavägine Eesti Laulu finaal. "Kui protsendid jagunevad kolme võistleja vahel enam-vähem võrdselt, siis on selge, et kaks kolmandikku inimestest ei ole rahul. Ma ei tea, kas see on vaimse tervise kriisi indikaator, aga nägin, et inimesed kommenteerivad sotsiaalmeedias oma näo alt kohutavalt halvasti. Kõik jäi nagu ette, alates riietusest ja laulust, kuni selleni välja, et vanad mutid ronivad kuhugi. Inetu ja kurb on seda vaadata," märkis Juhkental.

Pärast kõike seda tärkas Juhkentalis mitte kõige positiivsem nostalgia ajast, mil ta ise 2010. aastal Eesti Laulu võitis ja Eurovisioonile Eestit esindama läks. "Ma ei ole sel teemal eriti rääkinud, sest ma ei taha seda, et tundke mulle kaasa, jube raske oli, vaid ma soovin Vanilla Ninjale jõudu ja jaksu, et nad saaksid rahulikult olla, ja keegi ei torgiks ega kiusaks."

Juhkentalile tuldi suisa füüsiliselt kallale, kui ta Eurovisiooni lauluvõistluselt tagasi Eestisse tuli. "Mulle jäi meelde see numbrimaagia. 22. mail toimus Eurovisiooni poolfinaal, ma ise olin 22-aastane ja 22 korda rünnati mind füüsiliselt. Aastatel 2010–2014 oli sellist jama päris palju, ja neid kordi, kus mulle P-tähega solvangut karjuti, mida homoseksuaalidele omistatakse, neid oli veel kordades rohkem," tõdes Juhkental.

"Ma olen kaldunud raskemeelsusele, ma ei saa panna seda kõike ka nüüd selle kiusamise süüks, aga kui sa pead niimoodi ringi käima, mul kahjuks ei olnud seda võimalust, et ühiskonnast irduda. Kui ma oleksin kusagil maakohas elanud, poleks võib-olla midagi hullu olnud. Aga praegu on mul kõik väga hästi," tõdes Juhkental.

Muusikut pani mõtlema see, et ta nägi, kuidas üht tuttavat muusikut ründas antifänn, karjudes, et ta on värdjas ja ta vihkab ta muusikat. "Suur inimene võtab selle vastu ja vaatab, et labiilne inimene, aga muusikul oli kaasas ka laps. Mõtlesin, et Vanilla Ninja liikmetel on ka lapsed, ja kui toidupoes keegi räuskama hakkab, me ei tea, kuidas see võib eskaleeruda," nentis Juhkental.

"Viimane kord oli 2014. aastal, kui mingi tüüp tuli rusikad püsti, ma jõudsin teda enne lüüa, mees kukkus ja peast hakkas verd voolama. Siis küll mõtlesin, et päris loll oleks nüüd enda kaitseks astumise eest tahtliku tapmise süüdistus saada. Pärast seda mõtlesin, et juhtugu edaspidi mis juhtub, aga ma jooksen ära. Pärast seda õnneks rohkem ei rünnatud," meenutas Juhkental.