"Pastacas on suht puhkuseseisus praegu, kuigi ma aeg-ajalt ikkagi teen oma sooloprojekti ja esinen ka. Küsitakse küll, aga need satuvad tavaliselt aegadele, kui on Puuluubi esinemised juba ees, korra aastas võib-olla esinen Pastacaga," ütles muusik Ramo Teder.

Teder on 1970. aastal sündinud Viljandi poiss. "Viljandi on väga palju muutunud. Nõukogude ajal oli Viljandi sõjaväelinn, kus oli nõukogude sõjavägi sees. Seal oli vangla, koloonia, Puiatu erikool, suured tehased," meenutas Teder. "Minu lapsepõlves valitses Viljandis meelolu, et see oli üsnagi ohtlik pättide linn."

Tederi isa mängis aeg-ajalt süldibändides ja ka puhkpilliorkestris. "Muusikapisik on mul suures osas ikkagi isalt," nentis Teder. "Isa mängis kõiki pille, aga natuke kehvasti. Ma ise olen täpselt samasugune."

Esimene tohutu avastus olid tema jaoks biitlid. "Ma olin siis 11-aastane."

"Lapsena õppisin muusikakoolis flööti. Vanemad panid, mõeldes selle peale, et saaksin nõukogude sõjaväes puhkpilliorkestrisse, et ei peaks Afganistani sõdima minema. Läksin isegi Otsa kooli ja õppisin seal ka veel flööti poolteist aastat. Mulle see flööt üldse ei meeldinud. Otsa koolis ütles õpetaja mulle selgelt, et mul on nii kehv tehnika," meenutas Teder. "Mulle endale hakkas meeldima hoopis kitarr. Aga tänu flöödile mängin praegu hiiu kannelt."

Esimest bändi tegi Teder 14-aastaselt koos teiste pättidega, kui oli kitarril esimesed duurid selgeks saanud. "Esimese kolme duuriga hakkasime kohe neljakesi bändi tegema, aga sellest ei tulnud midagi."

Esimest korda suuremale lavale jõudis ta Pastaca projektiga. "Olin arvutiga teinud Pastaca projekti ja lihtsalt mängisin need lood arvutist maha. Mõnda kohta mängisin ka flööti juurde."

1996. aastal hakkas ta Pastacat tegema. "Esinema hakkasin 1998. aastal. Ma nii harva esinesin, et isegi kui ma selle eest sain raha, need ei katnud seda summat, mis ma esinemise peale olin kulutanud. Sõidud läksid palju rohkem maksma."

Peale Otsa kooli hakkas Teder rohkem maalima. "Õppisin Tartus Konrad Mäe kunstiateljees, kolmandal korral pääsesin kunstiakadeemiasse maali erialale ja selle eriala ma ka lõpetasin."

Põhiline sütik hiiu kandlega mängima hakkamiseks tuli Tederi sõnul 2003. aastal, kui ta esines Turus Pastacana. "Esinemine läks väga kehvasti, mul oli tohutult palju tehnikat laval. Olin täiesti masenduses. Pärast mind tuli lavale pikkade juuste ja habemega soomlane Pekko Käppi, kes mängis hiiu kannelt. Sain temaga kohe tuttavaks, ta tegi sealsamas mulle esimese koolituse, siis läks veel paar aastat, kui tellisin endale ka pilli ja hakkasin Eestis pillilaagrites käima. Pillilaagris sain ka Marko Veissoniga tuttavaks," meenutas Teder.

Muusika tegemise kõrvalt on Teder teinud ka muid töid. "Olen olnud reklaamide paigaldaja, kunstiõpetaja nii Eestis kui Soomes, pikalt olen trükkinud graafikat ja teinud täiesti juhutöid, abitöid, niitnud muru, käinud koristamas hotellides ja kohvikutes töötanud," ütles Teder.

"Kui kohe ei õnnestu, ei maksa pettuda. Edu ei ole nii primaarne, muidugi on hea elada ära sellest, mida sulle teha meeldib, aga me kõik ei saa seda kohe kätte, igal artistil on selleks oma tee."