2021. aastal avati koolipsühholoogide nõuandeliin, kuhu saavad helistada õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kellel on mure kooli, vaimse tervise ja kõigega, mis sellega seotud. Viimasel aastal on nõuandeliin toiminud annetajate toel, sest haridus- ja teadusministeerium, kellega koostöös liin avati, rahaliselt enam ei toeta.

Puudu on 30 000 eurot ja praegu kogutakse raha Hooandja platvormi abil.

"Selle aasta oleme saanud heade toetajate abil nõuandeliiniga jätkata, oleme optimistlikud, et ühel hetkel läheb paremaks ja leitakse see raha," ütles koolipsühholoog ja nõuandeliini nõustaja Ada Kesonen.

Kahjuks on päris paljudes peredes raskuskohaks, et laps ei taha kooli minna. "Täna on meil algkoolis lapsi, kes ei taha koolis käia, kellel on koolitõrge ja kahjuks tuleb meil täna juba 1. klassi õpilasi, kes ei taha sinna tulla. Kasvanud on ka nende laste hulk, kes lasteaias ära ei kohane," ütles koolipsühholoog ja nõuandeliini nõustaja Kristi Feldman.

Feldmani sõnul vajavad lapsevanemad toetamist, et lapsi kohanemisel aidata.

"Elame ühiskonnas, kus hästi suur rõhk on pandud edule, enam ei ole keskmes suhted ja üksteise hoidmine. Ühest küljest on meil väga targad lapsed, meie haridus on väga väärtustatud, aga meie lapsed on üksildased ja nende vaimse tervisega pole hästi. Need ongi probleemid, millega me püüame nõuandeliinis aidata," selgitas Feldman. "Täna pole igas Eestimaa koolis veel ka koolipsühholoogi, nõuandeliiniga loodame jõuda ka nendeni, kellel kohe pole nõustajat võtta."

Õpetajad pöörduvad nõuandeliini poole küsimusega, kuidas erivajadustega lapsi toetada, käitumisraskusega lapsega tunnis hakkama saada, palju on läbipõlemise teemalisi vestlusi. "Õpetaja ei taha enam tööle minna. Ta nuttis õhtul, sest nii palju muremõtteid on peas. On olnud pikki ja raskeid kõnesid, kus õpetaja alguses ütleb, et ta ei taha sel alal enam töötada. Pärast pikka vestlust nad tunnevad, et nad on kuulatud, saanud ka mingeid mõtteid ja ei tunne end enam nii üksi ja jäävad oma ametikohale," tõdes Feldman.

Sageli lahkuvad õpetajad koolist ka lapsevanemate pärast, tõdes Kesonen. "Lapsevanemad kirjutavad väga inetuid süüdistavad kirju, helistavad õhtul hilja õpetajale ja sõimavad, need juhtumid ei ole väga harvad," nentis Kesonen. "Nad ütlevad, et neile väga meeldib see töö, aga nad ei saa lapsevanematega hakkama."

Paljude õpetajatega vesteldes kumab läbi, et vanemad ei usalda õpetajat.

Feldman soovitas vanematel leida hetki, mil saab lapsega vabalt ja rahulikult rääkida. "Lapsed tahavad, et vanem tunneks huvi selle vastu, millega laps tegeleb. Lähme korraks lapse maailma, siis saame ta sealt kaasa võtta, nii jõuame ühele tasandile. Me millegipärast eeldame, et laps peaks meie järgi kohanduma, aga tegelikult on see ju vastastikune," sõnas Feldman.

"Ärge alustage lapsega kohe probleemist rääkimist, vaid millestki muust, millestki lõbusamast," soovitas koolipsühholoog ja nõuandeliini nõustaja Kati Tammik.

Kesoneni sõnul on kõige alusbaasiks see, kui vanemal on lapse jaoks aega, oskus last kuulata ja lapse tundeid valideerida ning peegeldada. "Et laps tunneks, et ta on oluline," lisas Kesonen. "Me ei tohi lapse probleeme pisendada."

Feldman pani vanematele südamele, et nad ei tormaks kohe lapse eest probleeme ära lahendama. "Kui vanem probleemile valuliselt reageerib ja õpetajale peale lendab, siis laps ju peab järgmisel päeval õpetajaga samas ruumis olema, ja tal on ääretult ebamugav. Äkki ta teinekord ei räägi siis vanemale oma murest. Me võtame lapselt nii ära ka vastutuse ja eneseusu, et nad saavad ise hakkama. Iga olukord, mille me lapse eest ära lahendame, annab talle signaali, et sina ju ei saanud sellega hakkama, ma pidin minema ja ise ära lahendama," tõdes Feldman.

Koolipsühholoogide nõuandeliini number on 1126.