Koolipsühholoog: koolid vajavad nutitelefonidele reeglite kehtestamisega abi ja tuge
Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juht Karmen Maikalu ütles, et koolilaste nutisõltuvusega tegelemiseks ei piisa määrusest, vaid koolidele tuleks kasutuses olevate praktikate pinnal luua ka reaalsed soovitused ja tugisüsteem, mille najal lastele vajalikke muudatusi läbi viia.
Maikalu sõnul näitavad uuringud, et koolides, kus lapsed ei saa päeva jooksul nutitelefone kasutada, on paranenud õpiedukus, eriti õpiraskustega lastel, paranenud laste vaimne ja füüsiline tervis ning vähenenud kiusamine. Lisaks suhtlevad lapsed rohkem ja nende suhe kooliga on samuti paranenud. "Siit näeb kui tugevalt see ikkagi mõjutab," selgitas Maikalu, kes leiab, et mingit sorti lahendus, mis ei võimaldaks lastel koolipäeva jooksul telefoni kasutada, oleks vajalik küll.
Siinkohal on ka vahe, kas rääkida esimese klassi õpilastest või abiturientidest. "Oleme täheldanud, et esimese klassi õpilasi on isegi lihtsam vahetunnis õue mängima meelitada. Suurematele õpilastele mingit aktiivset tegevust pakkuda on natukene keerulisem. Võime mõelda, et esimese klassi laps jääb rohkem sõltuvusse, aga tegelikult neil suurtel inimestel, ka täiskasvanutel, on päris raske oma nutikasutust kontrollida," rääkis Maikalu.
Hariduseksperdid ja lapsevanemad kirjutasid avaliku palvega kirja, et riik töötaks hiljemalt järgmise õppeaasta alguseks välja selged reeglid koolis nutiseadmete kasutamiseks. "Võime rääkida koolide autonoomiast, mis on loomulikult oluline, aga on teemasid, mille eest peame astuma sirgeselgselt ja ühel meelel välja, kus peavad olema ühised reeglid. Ja me ei räägi ainult ainult mingist määrusest või reeglist, mis kuskilt ülevalt alla tuleb. Koolid vajavad tegelikult ka abi ja tuge, kuidas neid reegleid kehtestada," selgitas Maikalu.
Õppetunni ajal õpetaja juhendamisel telefoni kasutamine probleeme ei valmista. "Meie kõige suurem mure on ikkagi see, et lapsed istuvad vahetunnis telefonides. Ei liigu, ei suhtle, ei lähe välja. Ei suhtle omavahel silmast silma," tõdes Maikalu.
Tõrvandi kool võttis sellest õppeaastast kasutusele nutikotid, kuhu õpilased koolipäevaks oma telefonid vabatahtlikult panevad. Kott on väike ja mahub seljakotti, nii et telefon on terve päev õpilase valduses. Kotikesed sulguvad magnetlukuga. Koolist lahkudes saavad õpilased kooli peaukse juures asuva magnetnupuga koti lahti teha ja telefoni välja võtta.
Tõrvandi kooli direktorile Kristi Ariale on Tõrvandi õpetajad öelnud, et uue lahenduse järel on elu palju rahulikum. "Kui muidu on õpetaja koolis igasuguste reeglite jõustaja, siis nüüd on nii, et lapsed ise võtavad vastutuse, panevad nutiseadmed kotti ja hoolitsevad selle eest ise," rääkis Aria.
Protsessi ettevalmistustööga alustati pool aastat tagasi. "Sellise süsteemi tööle võtmisel on oluline kaasata kogu koolipere. Lastevanematele tuleks luua turvaline koolikeskkond, et nemad ka teaksid, et sel päeval, kui laps on koolis ja telefoni kasutada ei saa, on lapsega kõik hästi. Selleks alustasime eelmine aasta vanemate akadeemiaga, et luua ühist väärtusruumi," selgitas direktor.
Aria leiab, et kool peab lastele appi tulema. "Olen teinud pistelist küsitlust meie noorte seas ja üks õpilane ütles, et uus süsteem on väga hea ja ta kasutab ka kodus palju vähem nutiseadet. Kuuenda klassi poisid ütlesid, et saavad hakkama ja vaatavad kodus tiktokid järgi. Sain ka aru, et nutiseade ei ole koolis väga sihtotstarbeliselt kasutatud, aga noored tahavadki oma sotsiaalmeediat jälgida. Peame seal koolidena appi tulema, sest ise ei suuda nad seda reguleerida," tõdes Aria.
"Iga koolipere teab, mis nende jaoks on kõige olulisem. Mis iganes nende jaoks töötab. Kindlasti ei saa see tulla keeldude ja käskudega. Kogukonna ja õpilastega peaks olema ühtne lähenemine õpilaste arengusse. See ettevalmistus on päris suur töö," lisas Aria.
Maikalu sõnul on rõõmustav näha, et selliseid lahendusi nii tõsiselt võetakse ja lisas, et Tõrvandile sarnaseid koole on Eestis päris palju. "Kahjuks ei ole see valdav. Kõik koolid ei tegele selle teemaga ja tundub, et ei võta seda ka päris tõsiselt," nentis Maikalu ja lisas, et on ka koole, kes on üritanud midagi sarnast läbi viia, aga vanemate vastuseis pole seda võimaldanud. "Ütlevad, et nendele see mõte ei sobi ja nad tahavad, et laps oleks kogu aeg kättesaadav. On olnud ka laste vastuseisu, aga koolid, kes on seda praktiseerinud, ütlevad, et tegelikult läks lihtsamini kui me arvasime," sõnas Maikalu.
Maikalu leiabki, et Tõrvandi ja teistest koolidest võikski erinevad praktikad ja head näited kokku koguda, moodustada töörühmad ja nende põhjalt anda koolidele konkreetsed juhised ja pakkuda vastavat tuge.
Samas on oluline ka kodune digihügieen ning lastevanematel tuleks vaadata üle ka oma harjumused ning eeskuju, mida ta lastele pakub. "Seda ütlevad lapsed ise ka, et ema ja isa ka istuvad kodus telefonis ja me ei räägi omavahel juttu. Teine mure on see, et lapsevanemad samamoodi ei oska ja vajavad tuge. Üks võimalus siin on üleriigiline koolipsühholoogide nõuandeliin, mille number on 1226. Vanemad saavad helistada, kui neil on mure lapse vaimse tervise või nutisõltuvuse pärast ja saab ka küsida kohe konkreetset nõu, mida selles olukorras teha," lisas ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Juhan Kilumets