"Läksin Rakverest ära sõjaväkke 1966. aastal. Kui ma 1968. aasta sügisel sõjaväest tagasi tulin, teatas mulle Artur Vuks, et Filharmoonia estraadiorkester otsib kitarristi. Läksin kohale, sain vaevalt 12 takti ette mängida, kui orkestri dirigent Enn Selgis ütles mulle, et vormistame su ära," ütles 1946. aastal sündinud Jurtom. "1965. aastast alates on mul profipill olnud."

Jurtomi sõnul pole tema selline kitarrist, kes laval kitarre vahetaks. "Mulle see ei meeldi. Ma olen harjunud ühe pilliga, nii nagu ühe naisega. Mis sa ikka vahetad," muheles muusik.

Oma abikaasaga tutvus Jurtom Rakveres kunagises Puškini nimelises pargis, kus toimus tantsupidu. "Seal ma oma naisega kohtusin, võtsin ta tantsima ja kütame siiamaani. Ma olen laisk inimene, pole viitsinud lahutada ega teist naist võtta, sest esimene on nii hea," nentis Jurtom.

Kui Jurtom oli Filharmoonia estraadiorkestrisse tööle saanud, ei läinud kaua aega mööda, kui Olav Ehala, Lembit Saarsalu ja Heigo Mirka kutsusid teda Ehala bändi.

"Ehala ansambel loodigi selleks, et saata kontsertreisidel noori soliste nagu Jaak Joala, Oleg Melnik, Boris Lehtlaan, Ivo Linna, MERL," meenutas muusik. "Joala oli selline, kes proovis ei öelnud midagi, aga pärast proovi tuli vaikselt juurde ja ütles siis."

Pikem koostöö oli Jurtomil ansambliga Palderjan ja Tarmo Pihlap.

Jurtomile pole võõras ka mänedžeri töö ja nii kutsuti teda nii Joala kui Palderjani ja Apelsini kontserte korraldama. Töö hulka kuulus ka bändi kontserdikavade kinnitamine. "Selleks oli vaja rongiga Moskvasse sõita."

Kui Jurtomil oli 1980. aastate lõpus muusikuelus aastane paus, tuli tema juurde Artur Raidmets ja uuris, kas ta ei tahaks tulla Modern Foxi manageerima. "Käisime selle bändiga Pariisis Eiffeli torni teise korruse restoranis mängimas. Kusjuures me sõitsime Eestist Pariisi bussiga. Modern Fox esines Soomes ühes peenes restoranis ja jäi silma Prantsuse ärimehele, kes kutsus neid oma firma aastapäevapeole esinema," meenutas Jurtom.

Kuna bändis oli 12 meest, polnud nii palju raha, et mehed lennukiga kohale sõidutada ja sellepärast loksutigi Pariisi Jurtomi tellitud Ikaruse bussiga.

Oma elujõu saladuseks peab Jurtom spordiarmastust. "Ma olen läbi elu olnud kirglik mäesuusataja. Hiljem surfar, üheksa aastat pidasin Pirital ka surfiklubi. Olen teinud hullumeelseid paadi- ja purjelauamatku. Võib-olla see kõik on aidanud kaasa," nentis muusik. "Põhiline on siiski vast see, et ma pole kunagi midagi tõsiselt võtnud, kõige vähem iseennast. Kui sa võtad ennast nalja ja huumoriga, siis ehk see annab iga juurde."

Jurtom on 17 aastat pensionil olnud ja kange isu oli pilli mängida. "Kui tahad pilli mängida, pead ise pundi tegema, aga eks see pillimehe elu kahe otsaga asi ole, Mina olen pillimehe eluga rahul olnud ja rõõmuga mängin edasi," muheles Jurtom.