"Minu hommikurutiin on selline, et enne voodist ülestõusmist joon klaasitäie toasooja vett, sest öö jooksul kaotame hingates väga palju vett ja aju on energiamaias organ, mis koosneb enamjaolt veest," nentis inseneri haridusega ajutervise treener Evely Raudmets.

Peale veejoomist tuleks liigutada keha ja võimalikult ruttu silmadesse päevavalgust saada. "Sest kvaliteetne uni järgmisel õhtul seadistatakse valmis hommikul," lisas Raudmets. "Kui võimalik, lähen hommikul kohe värske õhu kätte."

Tõsiasi on, et silmade kaudu mõjutab päevavalgus serotoniini, mis on ärevusega seotud. "Kui seda on vähe, siis talvine masendus on täitsa reaalne ja teaduslikult tõestatud," tõi Raudmets välja.

Kui lahkus tema vanaema, kel oli skisofreenia diagnoos ja seejärel andis ema ajuorgan alla ning tütrel diagnoositi kobardiagnoos ning öeldi talle, et Eestis pole spetsialisti, kes oskaks tütart aidata, otsustas Raudmets ise Ameerikasse selleks spetsialistiks õppima minna.

"Kuidagi on nii, et kui sa otsustad midagi ära, siis järsku hakkavad võimalused avanema," meenutas Raudmets, kes asus Ameerikas neuropsühholoogiat õppima.

"Ma pole selles vallas teadustööd teinud, aga ma olen praktik. Kõigepealt hakkasin rakendama saadud teadmisi enda heaks ja seejärel oma tütre heaks. Oma ema ma kahjuks enam aidata ei saanud. Tol ajal oli tütar teismeline ja trots oli tal suur, nüüd on ta 20-aastane," meenutas Raudmets.

Autismidiagnoos on Raudmetsa sõnul tänaseks tema tütre supervõime, aga teised probleemid on seljatatud.

"Toit on kehale informatsioon. Ma ei ela selleks, et süüa, vaid sööme selleks, et elada. Mis infot ma oma kehale annan, kuidas ma magan, kuidas liigutan. Baasasjad on olulised. Kuuluvus on tähtis," selgitas Raudmets. "Kui toidu koostises on rohkem kui viis ainet, võiks selle jätta poest ostmata. Toit on esmalt valk ja kiudainerikas, mitte tühjad süsivesikud. Toidulisand Oomega-3 on aju ehitusmaterjal."

Inimene peab ise jõudma selleni, miks ta siin on ja mida ta tahab. "See ongi juhtiv küsimus. Kõik saab alguse endalt küsides, mida ma tahan. Täiskasvanud ei julge tahta, ei julge seda väljendada ja isegi ei tea, mida nad tahavad. Lapsed on siin, et meile meelde tuletada, mida meie oleme unustanud ehk mängulisus. See, et mina tahan, ei tähenda seda, et keegi teine millestki ilma jääb," tõi Raudmets välja. "Mängulisus on aju ja organismi jaoks info, et meil on turvaline."

Treener tõi välja, et me ei pea tegema mitte midagi, mida me ei taha. "Ainuke asi, mida me kõik peame kunagi tegema, on ära surema, aga kõik muu on meie enda valik ja selles peitub meie vägi."

Väga oluline on hakata märkama iseennast ja hoolida iseenda enesetundest. "Kuidas ma saan iga päev kümme protsenti rohkem enda jaoks ära teha, et ma ennast paremini tunneksin. Enda jaoks tuleb teha väikeseid hoolivuse ja armastuse tegusid."

Raudmets meenutas, et kui tema elus olid kõige raskemad ajad, siis ta korraks andiski alla. "Ma ei võidelnud nende tunnete vastu, vaid tundsin kõik need tunded läbi ja võtsin vastu. Kogu leina ja kurbuse. Ükski tunne pole probleem, mida on vaja lahendada, tunded on sõnumitoojad. Kui sa lased need tunnetelained endast läbi, siis märkad, et viha järel tuleb enamasti selgus ja teadmine, leina ja kurbuse järel tekib elurõõm ja tänu elu ilu vastu," tõdes Raudmets.

"Mõtted valetavad meile. Aju on ennustusmasin, ta on väga osav infokustutaja ja -moonutaja. Sa ei ole su mõtted, aga mõtted tekitavad tundeid, üks tunne kestab 90 sekundit, kui ta laiali paiskub. Aju loob sellele tundele lugusid ja tähendusi juurde. Kui tunne läbi tunda ilma tähendusi juurde loomata, märkame, et meie võimuses on valida, millise tähendusega me kaasa läheme ja millisega mitte. Mulle meeldib öelda, et meie mõtted on universumi plastiliin, mis on meile tööriistaks antud. Einstein ütles kunagi, et iga unistus viiakse ellu kaks korda. Esimest korda peas ja teist korda pärismaailmas. Kõik, mida me enda ümber näeme, on kunagi kellegi mõte olnud, mis on mateeriaks saanud."

"Kordamine on tarkuse ema, aga kiitus on selle isa. Üks väike nipp, mida ma sageli jagan, on iseenda kiitmine. Enda tunnustamine, see sisemine hääl, mis meid kogu aeg piitsutab ja kritiseerib, et seda häält tasapisi sõbralikumaks muuta, väikeste enda kiitustega. Iga kord, kui midagi ebamugavat ära teed, tunnusta ennast selle eest," julgustas Raudmets.

Treeneri sõnul tuleb hoolida sellest, kuidas sa ennast emotsionaalselt tunned. "Kui märkad, et tunned ennast emotsionaalselt kehvasti, saad sa kindel olla, et su mõtete kvaliteet on halb, su mõtted valetavad sulle. Kui me oleme ärevad ja hirmul, siis verevarustus meie meelekohtades on kehv, asjad ei jää meelde, õppimisvõime on madal, me lähme agressiivsemaks. Ehk et mitte kuidagi pole põhjendatud see, et ma ennast emotsionaalselt halvasti tunnen. Sellest tuleb võimalikult ruttu välja tulla. Ükski olukord minevikust ei kordu, kuigi aju tahab säästa energiat ja ennustada mineviku põhjal tulevikku, aga sina lood hetkes selle tähendusega, mille sa omistad, sa saad valida, sest täna on sinu ülejäänud elu esimene päev," tõdes Raudmets.