Tallinnas Aia tänaval asuvas Kanutiaia huvikoolis on teatriõpetaja ja lavastaja Maret Oomer üle 40 aasta juhtinud näiteringi, kust on võrsunud paljud meie teatritipud.

Selle aasta teatripäeval pühendas Ants Lauteri nimelise teatripreemia laureaat Ester Kuntu oma suure tunnustuse pikaajalisele teatriõpetajale Oomerile. "Maret on peale minu kallite vanemate olnud minu kõige suurem õpetaja. Maret on olnud kümme aastat minu teatriõpetaja ja näinud mind kasvamas alates kaheksa-aastasest saadik. Ta on olnud väga nõudlik, õpetanud mind mõtlema, küsima küsimusi. Ta on kogu aeg õpetanud igasuguses mängus tõetunnet. Elagu need inimesed, kes ennast kingivad teistele, sest vahel võib üks õpetaja, kes sinusse usub, olla elupäästja," ütles Kuntu oma tänukõnes.

Koreograaf ja lavastaja Ingmar Jõela on Oomeri õpilane tema viimasest lennust. "Kõige oma loomingu eest ma olen sulle tänulik," ütles Jõela oma õpetajale.

Oomer meenutas, et kord hakkasid nad Saksamaale üleilmsele noorte teatrifestivalile sõitma, kui eelmisel päeval selgus, et Jõela pass on kehtetu. "Maret tõmbas kohe telefonikõned peale, pole midagi, mul on üks sõbranna seal ja teine seal ja saime uue passi kätte, kõik võimatu tegi võimalikuks," meenutas Jõela, kes õppis Kuntuga samas lennus. "Maret hoidis meid väga," kiitis ta.

"Ma olin kaheksa-aastane, kui ma siia tulin. Olid katsed, aga ma sain sisse," ütles Oomeri õpilane riigikohtunik Julia Laffranque. "Siia ma jäin kuni keskkooli lõpuni, käisime siin iga päev. Mareti jäägitu pühendumine teatrile ja noortele on loomulik anne, tema energia on nii nakkav, see saadab terve elu."

Oomer tõdes, et tema pole mitte kunagi kellelegi öelnud, et mine või ära mine näitlejaks õppima.

Ta tõi välja, et pole iialgi mõelnud, et teater võiks olla tema elutee, aga ometi nii see läks. "Teatrit ma kõige esimesena tegin Kaareperes. Jaamaülema naine proua Pauk oli kodune ja armastas meiega teatrit teha. Minu ema töötas ka jaama juures. Minu esimene näitlejaroll oli meesterahvas nimega Endel," meenutas Oomer.

Oomeri näiteringi õpilaste seas õppisid teiste hulgas Tamur Tohver, Tarvo Krall, Jaagup Kreem, Külli Reinumägi, Madis Milling, Rednar Annus, Ene-Liis Semper.

Oma õpilastega hoiab ta sidet tänaseni. "Nad on nii lähedased mulle. Meil on ühine elu olnud, tol ajal käidi näiteringis 10 aastat, keskkooli lõpuni."

Tarvo Kralli ja nii mõnegi teise päästis Oomer Afganistani sõtta minekust. "Krall sai teatrikooli sisse ja helistab mulle hommikul, et mulle tuldi järele. See oli karm värk. Me saime selle siiski korda, lavakunstikooli ja sõjakomissariaadi vahet käies. Krall sai välja," meenutas Oomer.

Ene-Liis Semperi sõnul sai tema Oomeri teatriringis käies selgeks baasseose nagu põhjus-tagajärg ja see on kõikides tema järgmistes töödes olnud suurim boonus.

"Ma olen väga õnnelik, et mul on olnud võimalik nende erinevate inimestega kokku puutuda. See ongi minu töö kõige suurem boonus. Ma ei tea sellist korda, kui ma oleksin õpilases pettunud olnud. Kui miski ei õnnestunud, pean kõigepealt ikka iseenda sees otsima seda viga. Ju ma ei ole osanud õiget lähenemist leida kas lapsele või materjalile," nentis Oomer. "Mul endal pole elu sees olnud õnneks soovi minna ise lava peale või olla näitleja."