Hobirattur Klemet-Gustav Tamm tegi endale maikuus sünnipäevakingi ja väntas üksinda 1500 kilomeetrit ühest Jaapani saare otsast teise. Reisi alustas ta lõunast ja liikus põhja poole.

"Ma alustasin sealt, kus oli ilm ilusam, ja liikusin sinna, kus ilm järjest ilusamaks läks," lausus ta "Ringvaates".

Jaapani külastamisest on Tamm pikalt unistanud. Kuigi ta on Päikesetõusumaa lähedal mitmeid kordi käinud, polnud ta sinna varem sattunud. Jaapani puhul köitsid teda eelkõige sealne toit ja kultuur. Rattaga läbi riigi väntamine andis võimalus sealset elu väga lähedalt näha.

"Ma sõitsin peamiselt linnadest väljas, kus saab hoopis teistsuguse elamuse kui linnades käies," selgitas ta.

Samas viis reis teda ka suurematesse linnadesse. Nii veetis ta aega näiteks Hiroshima, Osakas ja Kyotos.

"Aga linnades on rattaga liiklemine üpris ebamugav. Nad küll liiklevad igapäevaselt üsna palju rattaga, aga seal on hästi palju valgusfoore ja pole kergliiklusteid, nagu meil on. Pigem üritasin suuri linnasid vältida."

Keskmiselt läbis ta rattaga umbes 100–150 kilomeetrit päevas, kuid oli ka päevi, mida ta ratta seljas mööda ei saatnud.

"Ma ei tahtnud sellest teha ainult rattareisi. Eesmärk oligi see, et ma saaksin mõned päevad vabaks võtta, käia mööda linnasid, käia kuskil loodusparkides," selgitas Tamm.

Kodus rattaga sõitmisest erines Jaapani reis ka selle poolest, et ta kandis endaga kaasas umbes 15 kilogrammist lisamassi – riideid, telki, magamiskotti ja madratsit. Telgis ööbis Tamm siiski vaid korra, sest ta jäi haigeks ja otsustas telkimisega mitte riskida.

"Üks oli külmetushaigus ja teine oli kõhuviirus, neli-viis päeva olin voodis siruli ja taastusin ning ma ei saanudki sõita. Sellepärast jäi reis ka natukene lühemaks," selgitas ta, kuid lisas, et suurt stressi haigestumine ei tekitanud. "Ma olin arvestanud, et seda võib juhtuda."

Suuri sõiduäpardusi Tammel ei juhtunud, vaid ühe korra sõitis ta tupikusse, mis oli 2000 meetri kõrgusel.

"Ma olin sinna juba 20 kilomeetrit sõitnud, mitu tundi tõusnud ja siis sain aru, et tee on talviseks hoolduseks kinni pandud. Seal oli parasjagu ka lumi. See oli suurem vahejuhtum, pidin uuesti tagasi sõitma," meenutas ta.

Jaapan on Tamme sõnul väga vaheldusrikas riik, sest linnad ja maakohad on teineteisest täiesti erinevad. Seda ka inimeste uudishimulikkuse poolest.

"Maal tulid inimesed ise mulle tänava peal juurde küsima, kust ma pärit olen ja mida ma teen siin. Nad olid hästi avatud. Linnades pigem inimestel on rohkem ükskõik sinust," avas ta. Paar korda juhtus ka seda, et külaline saadeti väikesest kohalikust restoranist kingitustega ära.

Kuuajane reis läks Tammele koos lennupiletite, hotellide ja kiirrongidega maksma umbes 4500 eurot. Mehe sõnul sai ta selle eest rohkem elamusi, kui ta unistada oskas.