Sel nädalal ilmus Eleryn Tiidu uus kauamängiv "Meil pole aega maa ja ilm". Muusik rääkis et albumi juured ulatuvad paari aasta tagusesse aega, kui ta Viljandisse lapsepõlvekoju minnes hakkas veidrat melanhoolsust tundma, kuigi kõik oli samal ajal hästi.

"Ma ei olnud seda varem kogenud. Ma ei osanud sellele sõrme peale panna või oma tundeid kuidagimoodi iseendale selgitada," lausus ta.

Kui mänedžer Toomas Olljum Tiidult ühel hetkel küsis, mida edasi teha, kas anda singleid välja, vastas muusik kärsitult, et tal ei ole aega oodata, tal on vaja uus album välja anda.

"Nii palju on armastust, mida jagada ja kogeda ja kõik see olme ka sinna juurde. Elus on nii palju asju, mida teha, aga selle jaoks ei ole piisavalt aega, et kõike teha. Mulle on eriti jõudnud kohale, et kõik ei ole igavene. Ma võib-olla mõtlen sellele igapäevaselt liiga palju, aga ma otsustasin sellest tundest [albumi kirjutada]. Ma olin seda tunnet oodanud, sest mulle meeldib, kui album on ühtne tervik. Ma tundsin, et see on teema, mis mind liigutab."

 Album sündis koostöös produtsent Sten Šeripoviga. "Ta resoneerus selle ideega. Ma arvan, et albumi mõte on miski, millega absoluutselt kõik ühel hetkel silmitsi seisavad: keegi varem, keegi hiljem, mina sain 30 ja hakkasin mõtlema selle peale," lausus Tiit.

 Viimasena jõudis plaadile lugu "Üle katuste", mis sündis kõiges 2,5 nädalat tagasi.

"Põhimõtteliselt oli kõik juba lukus ja siis Sten kirjutas mulle, et kirjutame ühe veel. Siis me läksime stuudiosse ja kirjutasime ühe päevaga ühe veel. Soe on albumilt üks minu lemmiklugu hetkel," lausus ta.

Auhindadele Tiit plaate tehes ei mõtle. "Kui see juhtub, siis see juhtub ja on tore, aga see ei ole eesmärk."

*

"(Jääb terve maailm) meile kahele"