Kopliste: peame otsustama, kas riigile on oluline rahva tervis või ühe tööstuse kliki huvid
Toitumisnõustaja Kaisa Kopliste rääkis "Ringvaate" stuudios, et Nutri-score on esimene samm suuremate lahenduste poole. Vabatahtliku märgistuse lisamise võimaldamiseks tuleb ära otsustada, kas riigina on meile oluline rahva tervis või ühe tööstuse ühe väikese osa huvid, lisas ta.
Kopliste sõnul ei ole eesmärk panna valgusfoor-märgistust A-st ehk kõige paremast valikust oma kategoorias kuni E-ni ehk kõige halvema valikuni oma kategoorias kõikide toodete peale.
"Me räägime sellest, et luua seaduslik raamistus nendele tootjatele, kes tahavad, võiksid selle skoori oma toodete peale panna. Kes ei taha, see ei pea. See on igatepidi vabatahtlik. Ka tarbijate jaoks on vabatahtlik: kas nad seda vaatavad või ei vaata. Täiesti vaba maa," selgitas Kopliste. "Mõnede tootjate jaoks looks see soodsama positsiooni konkureerida välismaiste toodetega, millel see märgistus juba peal on."
"Märgistusele peab keegi tegema järelvalvet ja peab olem seaduslik raamistus, mille kaudu seda tehakse. Sellepärast on kogu see vaidlus nii tuliseks läinud," lisas ta.
Toitumisnõustajana, kes puutub igapäevaselt kokku inimestega, kes peavad toidudžunglis orienteeruma, leidis Kopliste, et Nutri-score'i on esimene samm suuremate lahenduste poole.
"Uuringute põhjal me teame seda, et isegi inimeste, kes on teadlikud ja tahavad toituda hästi, teadlikkusest ei piisa, kui toidukeskkond ei soosi tervislikku toitumist. Lõppkokkuvõttes ei tähenda see märk ka seda, et me paneme selle peale ja siis lahendame sellega kõik rahvatervise probleemid. Kõik hakkavad tervislikult toituma ja kaovad. südame-veresoonkonna haigused. Ei, see märk on lihtsalt väike samm selle poole. Üks väike tööriist," selgitas Kopliste.
Era algatustena on loodud ka veebisaite, kus võib näha Eesti toodete Nutri-score'i märgiseid. Populaarseim neist on nutria.info, mille anonüümseks jääda sooviva loojaga on Kopliste ka suhelnud ning teda nõustanud. Kuigi arvutusi teeb algoritm, siis vigaste algandmete puhul tuleb ka vale foorituli. "Üldiselt on pilt hea, aga ebatäpsusi tuleb sisse."
Nii sai näiteks Merevaik hindeks A, sest e-poe lehel ei olnud märgitud küllastunud rasvhapete sisaldust. Loodud veebisaidid näitavad Kopliste sõnul, et inimestel on selle info vastu huvi ning eraisikutel ja toetajatel sellest midagi võita ei ole.
"Esimesena hakkavad märgist ilmselt kasutama need inimesed, kes praegu juba niikuinii tahavad tervislike valikuid teha. See, kes tahab kolm korda päevas süüa suitsusinki ja soolapekki, sööb seda ikkagi edasi. See vaidlus on vaja ära pidada selle jaoks, et saaksime sillutada rada ja ära otsustada, kas meil on oluline riigina rahva tervis või ühe tööstuse ühe väikese osa ärihuvid," sõnas Kopliste ning toonitas, et kõik tootjad vastu ei ole.
Nutri-score'i vastased eesotsas Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potiseppaga, on toonud välja märgistuse mitmeid näilisi vastuolusid. Üks populaarsemaid neist on, et valgusfoori-skaalal saab margariin parema hinde kui võigi, kuigi viimane tundub looduslikum ja puhtam toit kui margariin.
"Siin lähevadki kaks asja sassi. Traditsiooniline toit ei tähenda automaatselt tervislikku. Need on erinevad kategooriad. Nutri-score ei võta tõepoolest arvesse töötlemisastet, mida on palju ette heidetud. See ei võta arvesse ka seda, kas toit on ökom või kas tootmistöötaja sai ausat palka."
Kopliste lisas, et Nutri-score võtab arvesse faktoreid, mille osas on toiduteadlased jõudnud konsensusele, mis on rahvatervise võtmes soodsamad tarbida või ebasoodsamad tarbida. "Miinuspunkte annavad küllastunud rasvad, sool ja suhkur. Plusspunkte annavad valgus, kiudained, puu- ja köögiviljad, kaunviljad," lisas Kopliste.
"Küsitakse, et kas liha ei tohi siis süüa, kui sellel on punakas täht. Tohib ikka, aga küllastunud rasvhapped ja sool on südame-veresoonkonna haiguste riskitegurid. Südame-veresoonkonna haigust on Eestis ja kogu Euroopa Liidus suremise põhjus number üks. Seda võtab ka Nutri-score arvesse. Ei pea rasva vältima, see pole üdini halb, aga rahvatervise tasandil võiks seda vähem tarbida," märkis Kopliste.
Selle põhjalt võivad täheskaalal varieeruda ka tooted, mis justkui on identsed. Üks kreeka jogurt võib saada hinde C ning teine B. Halvem hinne tuleb sama loogika järgi: C saanud kreeka jogurtis on rohkem küllastunud rasvhappeid, mis aitab rohkem kaasa eespool mainitud peamisele surmapõhjusele ja saab seega rahvatervise seisukohalt madalama hinde.
Omaette poleemikat tekitavad ka magusained, mille olemasolu "karistab" Nutri-score'i valem vähem kui päris suhkru oma. "Märgise algoritmi on ühe korra juba parandatud, aastal 2023. Ma usun, et neid parandusi tuleb veel. Magusained jookide kategoorias juba annavad miinuspunkte. Tõepoolest, kui magusaine on lisatud näiteks mingile jogurtile, siis ta praegu ei anna. Aga võib loota, et äkki hakkab andma," sõnas Kopliste.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Ringvaade"









