Silmaarst: päevavalguses viibimine aitab paljusid silmaprobleeme ennetada
Silmaarst Loviisa Jalakas rääkis "Huvitajas", et silmade tervise jaoks on ülimalt väärtuslik loomulik päevaaja valgus. Jalaka sõnul paneb taevavalgus silma põhja tootma dopamiini, mis pidurdab silma pikikasvu, mis on üks müoopia ehk lühinägevuse tekke riskifaktor.
"Lühinägevus ehk müoopia on selline seisund, kus silm on oma valgust murdva jõu jaoks liiga pikk, enamasti on see tingitud silma liigsest pikikasvust," selgitas Ida-Tallinna keskhaigla silmaarst Loviisa Jalakas.
"Räägitakse, et müoopia pandeemia on lähenemas. Maailma tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on 2050. aastaks maailmas pool elanikkonda lühinägev, ehk nad ei näe kaugele ja selleks peab kandma miinusprille või kontaktläätsesid, et näha kaugele normaalselt," nentis arst.
Trend on jalaka sõnul tõusujoones Aasiamaades, kus juba praegu on noorte lühinägevus väga suure osakaaluga. "Eestis on ka müoopia levikut uuritud üsna palju ja hetkel jääb see meil 30 protsendi kanti," lisas Jalakas.
Lõpuks teeb loodus ikka oma töö ja kui lapse silm on loodud lühinägevaks, siis seda protsessi lõpuni pidurdada ei saa, aga kõik algab ikkagi elustiilist.
"Silmi rikuvad nutiekraanid ja vähene õues oldud aeg. Praegu toonitatakse just naturaalse päevavalguse käes oldud aja tähtsust. Taevavalgus paneb silma põhja tootma dopamiini, mis pidurdab silma pikikasvu, mis on üks müoopia tekke riskifaktor. Lapsed võiksid päevavalguses olla võimalikult palju õues ning kui nutiekraanide aega piirata varases lapseeas, saame silma tervise heaks ka ise rohkem ära teha ja kui see müoopia ühel hetkel tekib, ei teki see nii suurel määral," tõi silmaarst välja.
Lastel on ka hüperoopia ehk kaugnägevus, kus laps peab kandma plussprilli. "Veel on väiksematel lastel levinud silmapõletikud ja kõõritamine, kus silmad või üks silm ei vaata otse ja kaldub oma teljelt kõrvale. Alati ei tähenda kõõritamine mingit raskemat haigust," nentis Jalakas. "Laisk silm tähendab seda, et mõlemad silmad ei näe võrdselt ealiselt, nagu silmad oma vanuse kohta peaksid nägema."
Lastel uuritakse silmi juba sünnitushaiglas. "Kuuekuuselt peaks laps fikseerima pilku. Kolmeaastaselt hinnatakse enamasti lapse nägemist. Oluline ongi see, et laps ise ju ei tea, kuidas ta nägema peab. Kui üks silm on laisk, siis teine silm teeb kogu töö ära ja laps saab kõik toimetused tehtud. Kodus tuleb jälgida, kas lapse käitumises on midagi, mis vihjaks nägemisprobleemile, näiteks vaatab laps ekraani väga lähedalt," sõnas Jalakas,
Silmi rikuvad nutiekraanid ja vähene õues oldud aeg. Praegu toonitatakse just selle naturaalse päevavalguse käes olemise aega. Taevavalgus paneb silma põhja tootma dopamiini, mis pidurdab silma pikikasvu, mis on üks müoopia tekke riskifaktor. Lapsed võiksid päevavalguses olla võimalikult palju õues.
Kummelikompressi silmaarstid Jalaka sõnul ei soovita teha, sest osad inimesed on sensitiivsed ja kummel võib olla allergeen, tekitades kaebusi juurde. "Silma puhastamiseks sobib keedetud vesi või apteegist ostetud füsioloogilise lahuse ampullid," nentis arst.
Odraiva on juba laupõletik. "Silma on sattunud mustus. Masseerimine aitab umbunud näärmel leeveneda. Esmane ravi ongi teha just kuiva massaaži, mitte märga. Niiske keskkond meeldib väga bakteritele ja võib põletikku hoopis süvendada," selgitas Jalakas.
Silmade hügieeni puhul on väga oluline hommikul silmad sooja veega puhtaks pesta. "Silmad öösel lau all kuivavad, silmanurka koguneb rähma, aga see ei tähenda põletikku. Meie enda pisarad on pigem soolased ja ei ole väga niisutava toimega, niisutamiseks võiks kasutada ikkagi spetsiaalseid silmatilku," nentis Jalakas.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", saatejuht Krista Taim









