"Vanematel on suur roll häälestada oma last emotsionaalselt koolimineku osas. Emotsionaalne ettevalmistus on palju sügavam teema ja siin ei saa ka fookus olla ainult lapsel endal, kõik algab vanemast, milline on vanema enda hoiak ja suhtumine kooli. Kui vanem on kriitiline või väga ärev, siis paraku on lapsed väga tundlikud ja võtavad need väga lihtsalt üle. Nii võibki tekkida lapsel hirm või ärevus. Lapsevanem kujundab läbi enda lapse valmisolekut kooli minna," ütles Tallinna Reaalkooli psühholoog ja Eesti Koolipsühholoogide ühingu juhatuse liige Olle Selliov

Lapsed vajavad rituaale ja rutiini. "Selle tee sillutamine enne kooliaasta algust võiks olla ju hea mõte, kasvõi uneaja reguleerimine," tõdes psühholoog. "Esimesed nädalad väsinuna koolis mõjutavad lapse toimetulekut ka kooliaasta jooksul."

Kui vanema fookus läheb liialt sellele, milline on lapse koolisooritus ja hinded, on see kannustatud vanema enda ärevusest ja murest. "Muidugi on selle taga armastus ja hoolivus, aga see ei tohi lapsele koormavaks muutuda. Kui tähelepanu läheb liialt sellele, hakkab laps tundma, et ta ise jääb tähelepanuta ja fookus on mingil probleemil, mida vanem üritab lahendada. Lapsel puudub võimalus jagada, mida ta tunneb, millised on tema hirmud, ta tunneb, et teda ei mõisteta ega kuulata, temast ei saada aru. Laps tunneb end üksijäetuna, ja see või suunata ka depressiooni poole," tõdes Selliov.

Seega on psühholoogi sõnul väga oluline, et täiskasvanu tunneb huvi selle vastu, kuidas lapsel päriselt läheb, ükskõik, mis klassi laps läheb. "Tuleks lapselt uurida, mida ta tunneb, millised on tema hirmud, siis on võimalik lapsel enda mured välja tuua ja vanem saab suunata last oma muredele lahendusi otsima. Mida siis teha, et oma ärevusega hakkama saada. Me tahame ju kasvatada lapsi, kes ise oskavad oma probleeme lahendada," nentis Selliov.