"Statistika ütleb, et sügisel hakkavad lapsed ise ärevuse teemaga seoses rohkem Lasteabisse pöörduma. Tänapäeva lapsed on nii teadlikud, et nad vahel isegi ennetavad vanemaid ja hakkavad ise endale abi otsima," nentis Peaasi.ee psühholoog Minna Kruus.

"Väike ärevus enne kooli on loomulik. Puhkus lõpeb ja ka täiskasvanud tunnevad ennast ärevamalt, et nüüd ma pean hakkama asjalikuks, see ei ole kellelegi mugav. Lapsevanemad võiksid lastele jagada ka oma kogemusi, vahel tahame me vanematena näidata lastele, et meie saame alati hästi hakkama. Siis saame soovitada, mis meid ärevuse puhul aitab ja saab koos mõelda, mis last aitab, et see ärevus on ühine inimlik jagatud kogemus ja laps ei ole kuidagi nõrgem või kehvem," selgitas psühholoog.

Ärevuse puhul peab aru saama, et teatav ärevus on täiesti normaalne, aga kui ärevust saab liiga palju, võivad väiksemad lapsed hakata kurtma pea- ja kõhuvalu. "Kui laps väldib mingit teemat, siis vältimine on väga suur ärevuse tunnus. Mingisse teatud tundi ei taha minna, üldse kooli ei taha minna, kui seal on kehvad suhted, aga midagi vältides ärevus ainult kasvab ja saab jõudu juurde. Vältimine on halvemaid asju, mida ärevuse puhul teha," tõdes Kruus.

Psühholoogi sõnul peab last kindlasti kuulama ja tema muret ei tohi kuidagi pisendada. "Lapse maailmas võib üks väike märkus, kehv suhe või konflikt õpetajaga olla ülisuur ja tõsine asi."

Oluline on psühholoogi sõnul see, et pere hoiaks kokku, sest koolis ei käi ainult laps, vaid kogu pere. "Me ei saa oma lastele ideaalseid elusid luua, kus nad kunagi ei tunne ärevust ega negatiivseid emotsioone, aga saame anda neile kaasa julguse ja tunde, et ma saan hakkama ka raskustega. Kui ise ei tea täpselt, kuidas seda teha, siis ootame lapsi koos vanematega peahea nõustamisele veebilehel Peaasi.ee ja saame pakkuda vanematele ka eraldi vestlust lapse teemal, et laps tunneks, vanemad on tema selja taga ja ta ei ole üksi," nentis Kruus.