Peagi jõuab kätte kevad, mis tähendab ühtlasi seda, et põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajad peavad mõtlema, mida nad edasi teevad. Tallinna tehnoloogiakolledži direktor Ott Pärna rääkis saates "Hommik Anuga", et enam ei vasta tegelikkusele arusaam, et inimene õpib ühe eriala ja teeb seda kogu tööelu.

"Kui üks asi on siin kindel, siis unustage ära see asi, et õpite ühe asja või ameti selgeks ja sellest piisab. Ei piisa! Unustage ära ka see asi, et kui te midagi lähete õppima, et te teete vale otsuse. Te lihtsalt kogute neid pusletükke oma taskusse juurde. Mida rohkem erinevaid kogemusi on, tehnoloogilisi või vähem tehnoloogilisi, seda lihtsam on teil seda päriselu asju lahendada," leiab ta.

Tema sõnul liigub ühiskond suunas, kus inimestel on mitu ametit ja rolli. Selle põhjuseks on nii rahvastiku vähenemine kui ka kiire tehnoloogiline areng.

"Võtame näiteks Islandi – sama inimene on telesaatejuht, kirikuõpetaja, võib-olla vabatahtlik päästja, oma lapsele treener. Tal erinevad ühiskondlikud rollid, mõned toovad raha sisse, mõned on vajalikud, et ühiskond toimida saaks. Selliseks asjaks peame valmis olema ja seetõttu tasub õppida rohkem kui üht asja, tasub püüda aru saada, kuidas on erinevad valdkonnad omavahel seotud."

Pärna juhitav uus kolledž sünnib nelja Tallinna kutsekooli – Lasnamäe mehaanikakooli, polütehnikumi, tööstushariduskeskuse ja ehituskooli – liitmisel. "Ükskõik, mida sa õpid, sa õpid teisi valdkondi tundma. Sa saad õppida üht asja põhierialal, teist asja kõrvale ja pärisellu minnes, sa oled 18 või 19 aastat vana, sul on väga korralik üldkeskharidus, aga sa tead juba mitut tehnoloogiat, mitu eriala," avas ta kooli õppekorraldust.

Tema sõnutsi on kolledži eeliseks see, et noor siseneb tööturule neli-viis aastat pärast põhikooli lõpetamist.

"Alternatiiv on see, et sa lähed teoreetilisse gümnaasiumisse ja õpid kolm aastat gümnaasiumis. Kusjuures keskhariduse esimesel aastal langeb haridussüsteemist välja viiendik alustanutest ja gümnaasiumiõpingute vältel veel täiendavalt. Veelgi enam, koguni 40 protsenti gümnaasiumisse läinutest ei jätka õpinguid ehk sisenevad tööturule ilma oskusteta. Enamus saab selle kätte, aga kindlasti ei ole neil oskusi, arusaama, kus neid oskusi tulevikus kasutada, mistõttu nad peavad kuskil edasi õppima. Ülikoolis 3+2 [aastat] otsa, sul on põhikoolist kaheksa aastat tööturule," rääkis ta.

Pärna hinnangul ei ole hea põhjus gümnaasiumisse minekuks see, et noor ei oska veel otsustada. "Tihti ma näen, et põhikooli lõpetaja ütleb, et ma ei tea, kelleks ma saada tahan, ma lähen igaks juhuks gümnaasiumisse. Ärge tehke seda. Mõelge, õppige midagigi ja pärast otsustate ringi. Elu on selles mõttes vahva, et sa võid alati ümber otsustada, kunagi keegi ei ütle, et nii jääb. Võib-olla see on see, mida ma julgustan. Ja ei ole seda, et meil on üks amet, üks oskus ja see viib meid haljale oksale," rääkis ta.

Rääkides tööturu tulevikust, ütles Pärna, et tehisaru mõju on võrreldav varasemate muutustega tööstuses. Tema sõnul kaovad eelkõige keskastme rutiinsed tööd, kuid vastutus jääb inimesele.

"Sisenevad töökohad on alles – bensiinijaamas on keegi, kes müüb teile seda kohvi või bensiini, juuksurid on olemas, väga palju selliseid töid on olemas. Väga palju strateegilisi töid on ka olemas – see sama tarkvara, tehisaru kirjutab tarkvara valmis, aga süsteemi eest vastutab inimene. Süsteem on see, kes annab tehisarule ülesande, süsteem on see, kes kontrollib tehisaru tööd, kas me saime selle koodi, mängu, rakenduse valmis või mitte," kirjeldas ta.

Selleks, et praegused lapsed ja noored tuleviku ühiskonnas hakkama saaksid, on Pärna sõnul kõige olulisem lahendusi leida.

"Ükski tööandja ei taha ju seda, et ma õppisin seda, teist ja kolmandat. Tema küsib, mis probleemi sa oskad lahendada. Ja siis on see, et kui probleemi lahendada, mul on vaja erinevat sorti oskuseid, kust ma neid saanud olen. Võib-olla sain tunnist, võib-olla sain mingisugusest projektitööst, mis ma tegin koolis, võib-olla sain mingisugusest hobiringist, mida ma tegin, võib-olla on mingid kontaktid, et ma ise ei tea seda, aga ma tean, kes teab," arutles ta.

Pärna tõi välja, et muutused ei puuduta ainult noori, vaid ka vanemaid inimesi. Ta viitas Maailma Majandusfoorumi uuringutele, mille järgi vajab ligi pool tööturul olevatest inimestest lähiajal ümber- või täiendõpet.

"Harjumaal lõpetab põhikooli aastas 8000 [noort], kes otsivad kohta, kas ma lähen gümnaasiumisse või kolledžisse, aga samal ajal on sul Eestis 350 000 [inimest], kes tegelikult peaks minema keskmise pikkusega aastaks kooli midagi õppima," tõi ta välja.

Pärna sõnul on oluline, et ka täiskasvanud silmad lahti hoiaksid ja iga päev midagi juurde õpiksid.

"Aga tõesti ka mõelda selle peale, kuhu ma oma huvide, hobide, tugevustega võiksin edasi õppida, mitte suvaliselt. Kui kõik tahavad saada superstaariks, aga enamus ei oska laulda, siis ei ole sellest hobist mõtet endale tööd teha, küll aga on mingid baasoskused, huvid, mis mind motiveerivad, et püüda seda tuleviku juurdeõpitut sellega siduda. Nagu öeldakse, et kui sa teed endale tööst hobi, sa ei pea päevagi tööd tegema."