4. veebruaril tähistatakse Eestis ja kogu maailmas ülemaailmset vähipäeva, et juhtida tähelepanu vähile, selle ennetamisele, varajasele avastamisele ja inimkesksele ravile.

"Mul oli just eelmisel nädalal kontrolluuring ja hetkel on mul kõik stabiilne ja korras," ütles kiropraktik Karl Pärjamäe, kes sai aasta tagasi munandivähi diagnoosi.

Kontrollis peab Pärjamäe praegu käima iga kolme kuu tagant. "Ja nii kaks aastat, sest siis on vähi taastekke võimalus kõige suurem. Munandivähk on noorte meeste haigus, suhteliselt haruldane ja kipub olema agressiivne. Mina sain haigusele varakult jaole, kui haigus oli esimeses staadiumis."

Arsti juurde pöördus Pärjamäe seetõttu, et uuris ise oma halva enesetunde põhjusi ja sümptome ning läks arsti juurde juba suure kahtlusega. "Vereproovidega sain arstilt siis haigusele kinnituse," nentis Pärjamäe.

"Mingi ajaaken selle haiguse juures, kus sa saad kinnituse, kas tuumor on kuskile levinud või mitte, on siiski väga hirmus. Natuke on kõht lahti või iiveldab, siis kohe mõtled, et vähk on nüüd raudselt igal pool ja kerid selle asja kordades hullemaks," meenutas Pärjamäe.

Pärjamäel on väike laps ja armas abikaasa. "Mu abikaasa on supernaine. Kui peres juhtuvad suured asjad, nagu meil oli, et lapse sünd ja haiguse avastamine samal ajal, siis on mõnes mõttes isegi lihtsam toime tulla. Sul on küll väga suur jama tervisega, ja teisalt elumuutev olukord kodus, kus sa vahetad beebil mähkmeid, aga ma olen konkreetselt asjade sees, mis nõuavad mu täielikku tähelepanu," tõdes Pärjamäe.

Oma kogemusele toetudes tõi Pärjamäe välja, et kuigi oma tervist peab jälgima, ei pea ka iga väiksema asja pärast kohe arsti juurde tormama. "Kui mingi ebamugavus püsib, valu kestab, midagi kuskil tursub, sa pole saanud proovidele häid vastuseid, siis pöördu arsti juurde ja tee sellest juttu. Aga ära ka üle muretse. Alguses on ehmatus muidugi suur, aga täna on vähidiagnoos ikkagi rohkem krooniline haigus ja mitte elu lõpp-punkt. See ei ole alati maailmalõpp."