Vähk pole ammu enam vanade inimeste haigus, Eestis saab igal aastal hinnanguliselt ligi 300 alla 39-aastast noort vähidiagnoosi. 16.-17. augustil toimub Viljandis esimest korda onkofestival  "Kohatult kohane".

"Tänapäeval on vähk kujunenud juba krooniliseks haiguseks ja õigel ajal avastatud diagnoos on ravitav. See eeldab aga kindlasti seda, et tuleb oma keha kuulata ja jälgida," ütles onkopsühholoog Inna Narro-Taimsaare, kelle vastuvõtule suunavad patsiendi raviarstid või sotsiaaltöötajad. 

23-aastane vähidiagnoosi saanud Andra Aadusoo uuris oma bakalaureusetöö raames noorte heaolu pärast vähidiagnoosi. Nüüd töötab Aadusoo Tartu Ülikooli Kliinikumi harvikhaiguste kompetentsikeskuses sotsiaaltöö koordinaatorina.

Aadusoo sai vähidiagnoosi 18-aastaselt. "Käisin korduvalt arsti juures oma muret kurtmas, aga sealt ei tulnud mingit head vastust kuni sümptomid olid juba silmaga nähtavad, lümfisõlmed olid väga paistes, võtsin kõvasti kaalus alla, öösel sügelesin, ei maganud, higistasin, ja kui ma lõpuks diagnoosini jõudsin, oli mul juba kolmas staadium," meenutas Aadusoo. "Diagnoos oli minu jaoks pigem kergendus."

"Oli ka minul see madalseis ja suur kukkumine, aga sinna auku ei tohi kinni jääda. Sa võitled ikkagi millegi suurema nimel. Selle nimel, et sul tulevikus oleks kõik hästi, et sa saaksid edasi elada. See oli kõige parem mõte, mis mind edasi viis. Vähk ei ole ju midagi, mis peaks mu elu lõpetama või takistama mul seda elamast," tõdes Aadusoo.

Bakalaureusetöö jaoks tehtud intervjuudest vähidiagnoosi saanud noortega jäi Aadusoo sõnul samuti kõlama mõte, et vähidiagnoos ei tohiks olla midagi, mis takistab sul täisväärtuslikult oma elu elamast. "Korraks on suur šokk ja kindlasti toimub ka madalpunktis ärakäimine, kuid sellest rääkimine, turvavõrgustiku leidmine on väga olulised. Oma igapäevaste rutiinide hoidmine aitab ka pinnal püsida, edasi võidelda ja toime tulla."