Festivali korraldajad Kristel Leif ja Antero Leedu on mõlemad vähi läbi teinud ning usuvad, et kogukondliku toe ja kogemuste jagamise järele on vajadus suur. "See festival on võimalus suhelda omasugustega, keegi kellega sa oled seda läbi teinud," ütles Leedu suvisele "Ringvaatele".

Leedu sai 2024. aasta kevadel 2. staadiumi munandivähi diagnoosi. "Täpselt aasta ja nädal aega tagasi oli mul viimane keemiaravi kuuri. Nüüdseks on see seljatatud," rääkis ta.

Leedu sõnul aitas teda taastumisel teadmine, et keha saab hakkama. Samas rõhutas ta ka lähedaste rolli. "Kurb on näha ema, isa, elukaaslast, see ikkagi mõjutab päris palju. See festival on võimalus ka nendele, kes saavad osa võtta ja paremini aru, kuidas suhelda ja asjadest mõelda, neile tuge pakkuda."

Kristel Leifil diagnoositi 2024. aasta veebruaris haruldane silmamelanoom. Hetkeseisuga on tema tervislik seisund hea. "Hetkel teadaolevalt on organism vastu kõiki ennustusi ja ootusi vähivaba," sõnas ta.

Leif tõi esile, et festival ei ole mõeldud vaid emotsionaalseks toetuseks, vaid ka ühiskondliku suhtumise muutmiseks. "Üldiselt eeldatakse, et nii kui inimene saab sellest haigusest vähemalt skännide põhjal jagu, siis läheb elu edasi ja on oluline see kõik selja taha jätta ja unustada, et sa sellega kokku puutusid," rääkis ta. "Aga väga paljudel juhtudel ei ole selle inimese jaoks isegi siis, kui ta on terveks tunnistatud, mitte midagi enam endine."

Festivali programm käsitleb muuhulgas tööeluga toimetulekut, viljakuse ja seksuaalsuse teemasid, vaimset tervist, toitumist ning une ja liikumise tähtsust. "Tõesti on mahukas programm olulistel teemadel, mis just tööealist inimest puudutavad," kirjeldas Leif.

Lisaks praktilisele sisule pööratakse tähelepanu ka eksistentsiaalsetele teemadele. "Üks teemadest on surelikkusega leppimine. See on tihtipeale väga pikk protsess, käibki üles-alla, kriisikõver ei ole kunagi etteaimatav ja sirgjooneline," selgitas Leif. "Surm loomulikult on kogu selle teekonna osa, aga ka iga terve inimese elu osa. Seda me kindlasti kuskile kalevi alla ei peida."

Festivali korraldajate sõnul on selle lõppeesmärk ühiskonnas hoiakute muutmine ja kogukondliku toe tugevdamine. "Kõige lõplik tuumeesmärk on ikkagi see, et inimesed omavahel võrgustuksid, leiaksid selle toe ja samastumisvõimalused, nad ei ole oma tunnetega üksi," ütles Leif.