"Tänase seisuga on meie hoole all 22 küülikut," ütles MTÜ Rõõmsad Hüpped asutaja Kati Enn.

Küülikud on varjupaika jõudnud erinevaid teid pidi. "Mõne lugu on natuke kurvem. Küülikuid hüljatakse, väärkoheldakse või kui inimestel elu muutub, siis me püüame nii palju aidata, kui me saame."

Varjupaik keskendub Enni sõnul kriitilisematele juhtumitele.

"Neid juhtumeid, kus inimesed võtavad endale küüliku, aga siis selgub, et kellelgi perest on heina vastu allergia, on rohkem, kui võiks arvata. Aga küülikutega on ka nii, et kui nad on paarikuused ja tuuakse koju, siis nad on rahulikumad, aga kui kätte jõuab teismeiga, siis võib-olla ka rohkem märgistamist, ringijooksmist ja närimist, ja see või tihtilugu ära ehmatada," nentis Enn.

Küülikut lemmikloomaks valides tuleb mõelda sellele, kus on talle mõeldud ala. "Puuriloom küülik kindlasti ei ole. Vabapidamine on ka korteris täiesti võimalik, lihtsalt tuleb teha majapidamine küülikukindlaks, juhtmed ära peita," tõi Enn välja.

Küülik pigem tahab endale seltsilist, aga sobiva seltsilise ehk teise küüliku leidmine ei pruugi olla lihtne. "Küülik on küllaltki kulukas loom. Veterinaare, kes igapäevaselt küülikutega tegelevad ei ole Eestis kuigi palju. Kaks korda aastas tuleb küülikuid vaktsineerimas käia. Kui on mingid tervisemured, siis meil on näiteks arved ühe küüliku peale ulatunud ka üle tuhande euro."

Lastega peredele Enn küülikut ei soovita. "Kindlasti tasuks enne teha eeltööd, sest küülikutega on palju tegemist."