"Presidendi lossiaia mesilased elasid talve väga hästi üle. Niivõrd hästi elasid üle, et kõik on alles ja osa isegi pooldusid ja ühest perest sai kaks," ütles Kadrioru mesinik Hannes Praks. "Kui ruum saab otsa, siis ikka kolitakse kuhugi mujale, nii ka mesilased. Mesilastel toimus sülemlemine. Ühe pere sain kätte, aga kõrvalpargi aednik ütles, et üks pere lendas endale uut kodu otsima."

Presidendi lossiaia mesilaste meest võeti proovid, analüüsiti põhjalikult ning selgus, et mees on kõige rohkem, koguni 38 protsenti, roosõielisi. "Roosõielisi ehk roose ongi Kadrioru lossipargis ju kõige rohkem. Me arvasime ise, et eespool on pärn, sest pärn on väga hea meetaim ja selle saagikus, kui ta õitseb, on väga võimas, aga pärn on analüüsi järgi mees alles neljandal kohal kaheksa protsendiga," tõdes Praks.

Mesilaste aktiivne korjeraadius on kaks ja pool kilomeetrit, aga nad korjavad ka kuni viie kilomeetri kauguselt. "Kui lähedalt pole korjata, lähevad kaugemale," tõi Praks välja. "Vihmase ilmaga on mesilastel puhkepäev, aga eks neil on kodutöid tarus ka teha."

Tossu kasutavad mesinikud mesitarude juures sellepärast, et mesilastel on väga hästi arenenud lõhnameel. "Lõhna järgi saavad nad kohe aru, et võõrad on taru lähedal. Kui laseme suitsu, siis mesilased kuulutavad tarus välja evakuatsiooni ja tegelevad oma varanduse ehk mee päästmisega, mitte ründetegevusega," selgitas Praks.

Praks avas ühe mesitaru ja nentis, et kärjekannust viiendik on veel tühi. "Aga juba nädala pärast saaks selle siit välja võtta. Mesi on jaanipäevaeelse mee maitsega. Pärast jaanipäeva mee maitse muutub natuke, uued taimed tulevad juurde. Päris roosiaiale omast aktsenti mees veel hetkel ei ole," nentis Praks. " Siinsesse meesse tekib spetsiifiline aktsent, mida mina olen ainult presidendi roosiaia mesilaste mees tundnud."

Praksi sõnul võiks ühe taru kohta 50–70 kilo mett tulla, kui on hea suvi ja tubli mesinik.