"Nii värske kui ka kristalliseerunud mesi mõlemad on väga head. Mett tänapäeval ka kreemistatakse, mida on väga mugav tarbida, see on nagu võie, hästi peene kristalliga. Mesi on ainuke toiduaine, mis ei lähegi vanaks, tal on küll see parim enne tähtaeg, aga pärast seda jääb mesi lihtsalt heaks, on täiesti söödav ja korralik. Eriti kui mett on hoitud pimedas ja jahedas," selgitas Võrumaa mesinik Mario Kalvet.

"DNA-testi algmotivatsioon sai alguse sellest, kui vaatasin "Pealtnägijas" lugu võltsmeest. Kogu selle kolmeaastase projekti käigus on olnud tihe koostöö mesinikega, et proove korjata ja tagasisidet saada," ütles Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teenuslabori juhataja Kaarel Krjutškov.

Kalveti sõnul on kutselised mesinikud juba väga pikalt võidelnud puhta Eesti mee eest, aga Euroopas on asjad pigem halvemaks läinud. "Eestis oleme aja jooksul oma meeturu korda saanud, sest Eestis on ainukesena Euroopa Liidus akrediteeritud üks Saksamaa labor, kus magnetresonantsuuringu abil tehakse teste. Sellest aga ei piisa ja nüüdne DNA-testimine on veelgi täpsem, mis näitab ära väga häid võltsinguid, mida tänapäeval suudetakse teha," lisas Kalvet.

DNA-testiga ei muudeta mee koostist, vaid konstateeritakse fakti, et toode on pärit loodusest, mille eest oleme nõus ka raha maksma. "See on DNA-testimise eesmärk," ütles Krjutškov.

"Esimesed andmed on meil juba käes ja näiteks leiti ühe mesiniku mee DNA-st asiaadi DNA-d. Lähemal uurimisel selgus, et mesinik oli tööle võtnud jaapanlase. Ühest meeproovist leiti aga ainult ämbliku ja mooniõietolmu DNA-d. Moone Eestis ei ole ja ämblikega ei tohiks meel midagi tegemist olla ja selguski, et tegemist oli võltsinguga. Eelmise aasta juunikuus oli kõva põualaine ja siis tuli huvitavat karamellilist mett, mis ei tundunud üldse taimedelt pärit olevat. Selguski, et tegemist oli kuusega. Täiesti uskumatu, et kuusk on meetaim, aga kuusemesi maitses lausa suurepäraselt," ütles Kalvet.

Krjutškovi sõnul on toiduvaldkond selle sammuga sisenenud täiesti uude etappi ning alanud on uus ajajärk. "DNA-testiga on võimalik tuvastada koostisosi ja vaadata, et kas see, mis on paberitel kirjutatud, vastab ka tõele. Mesi on siin olnud väga hea näide, sest kõnetab väga paljusid. Toit on üldse väga unikaalse sõrmejäljega."

"DNA-testimine on väga suur samm Euroopa meeturu kordasaamisel, ausa mee eest võitlemisel," ütles Kalvet.

"Laborina väljastame me raportitele ka märke, mida mesinik saab kasutada ja see on seotud QR-koodiga, mille abil on võimalik teada saada, millise profiiliga on see mesi, mida see mesi sisaldab," ütles Krjutškov.

Kalveti arvates on Eesti mesi erakordselt mitmekülgse ja hea maitsega. "Nagu maitseplahvatus suus."

"Mesilane puutub kokku ka kõigi teiste liikidega enda ümber ja see ongi ökoloogiline jalajälg, mis mesitarus mee sees peitub," lisas Krjutškov.