"Läksin muusikaakadeemiasse ja õpin esimesel kursusel muusikapedagoogikat. Olen nüüd natuke rohkem kui kaks ja pool aastat olnud lasteaias muusikaõpetaja ja tundsin, et mul on vaja tuge. Ühest akadeemia täiendkoolitusest sain nii palju inspiratsiooni, et otsustasin, et kui ma selle kooli läbi käin, saan lisaks paberile ka väga palju tarkust ja praktilisi oskusi," nentis muusik Antti Kammiste. "Läksin hankima endale pädevust."

Kui lapsed on õpetaja omaks võtnud, siis nad Kammiste sõnul tulevad pigem hea meelega kõikide su naljakuste ja mõtetega kaasa ja lapsed laulavad väga hea meelega. "Ma ei ole näinud muusikatunnis ühtegi mossis näoga last. Laps on väga hea peegel ja eks ta peegeldab natuke õpetajat ka," tõdes Kammiste. "Kui mul on energia madal, siis on lastel ka madal ja kui mul on energia kõrge, siis kisub tund ka liiga lõbusaks," muheles muusik.

Kammiste sattus lasteaeda õpetajaks mõned aastad tagasi olude sunnil. Ta oli kaotanud töö ja meeleolu oli toona pigem mustades toonides. "Koht, kus ma sel hetkel olin, oli tõesti suhteliselt tume. Mu sisemine teadvus ütles mulle, et võta ennast käsile ja hakka midagi tegema, sest muidu läheb auk veel tumedamaks ja kõik pirnid keeratakse varsti välja. Oli häid inimesi, kellel oli häid mõtteid ja oli ka tõeline defitsiit muusikaõpetajatest ja paljud asjalood mängiti nii välja, et ma olin sisemiselt sunnitud seda sammu tegema," meenutas Kammiste.

Tema esimene muusikatund lastega oli puhas improvisatsioon. "Teised õpetajad aitasid mind välja," nentis Kammiste. "Iga kord, kui ma lähen lasteaeda tööle, on mul väike pinge sees, sest ma tunnen sisemist vastutust, et ma pean andma neile midagi kaasa nende ellu. Ma ei käi ju seal ainult raha teenimas, vaid minu vastutus on see, et neist lastest tuleks muusikat armastavad inimesed. Et neil oleks koolis mõnus muusikat edasi õppida," tõdes Kammiste.

Lavale tähesärasse ta väga enam ei igatse. "Sellega on nii ja naa. Mul oli vahepeal tõepoolest hästi suur vastumeelsus püünele mineku teemadega seoses, aga juba hakkab vaikselt tulema tunne, et kui on õige olukord ja õiged inimesed, siis miks mitte."