"Lavastuses "Tundekasvatus" on materjali luuletaja Tõnis Vilu erinevatest loomeperioodidest ja erinevatest luulekogudest. See lavastus kätkeb endas ka viimase viie aasta teemasid Tõnise luulest ja meie endi vaatenurgast ja tegemisest," ütles lavastaja Jaanus Rohumaa.

Rohumaa sõnul on nad Üllar Saaremäega kursusekaaslased ja sõbrad 1988. aastast alates ja ka varem koos luulepõhiseid etendusi teinud. "Muidugi ka palju teisi lavastusi. Nuutrumis lavastasin ma hästi praktilisel põhjusel. Kuna mu igapäevatöö on Eesti ajaloomuuseumis, siis ainult väiketeater saabki mulle mu põgusa puhkuseperioodi vältel pakkuda seda võimalust, kus ajagraafikuid ja kõike muud saab hästi kohandada," nentis Rohumaa.

"Isa ja poja suhe mängib neis stseenides päris tundlikult kaasa. Inimene peab olema ikkagi osaline, kes sinna saali tuleb ja olema kaasa nii teksti ja mõtte kui ka teatraalsete kujunditega. See lavastus on teatri keelde tõlgitud luuletus," tõi Üllar Saaremäe välja.

"See ei ole luuletaja Tõnis Vilu autobiograafiline näidend, meil on väga hea dramaturg Roos Parmas, kes on materjali põhjal kirjutanud teatriteksti," nentis Rohumaa. "Eesti noort luulet on väga palju, aastas ilmub ligi sada uut luuleraamatut, nii vanadelt kui noortelt autoritelt."

"See on armastuslugu, aga ka noore mehe teekond punktist A punkti B ja väga tugevalt eneseotsingu lugu," lisas Rohumaa. "Meil on ikka kombeks kuskile ära põgeneda, kui siinsed asjad hakkavad untsu minema, aga selgub, et mõnede asjade eest ära joosta ei saa."

"Isa põlvkond ei pruugi üldse mõista seda olukorda, millesse poja põlvkond on sattunud. Kõige olulisem on püüda mõista meie laste põlvkonda. Isa tegelase puhul on mõistma hakkamise kaar lavastusse väga põnevalt sisse kirjutatud. Isa arusaamatusest ja mõistmatusest hakkab vaikselt liginema tema jaoks täiesti tundmatule ja hämarale maailmale, mis on vaimne segadus või vaimsed probleemid, kuni ta võtab mängureeglistiku omaks ja astub sellesse maailma sisse. Loodetavasti on see kõik äärmiselt positiivse ja päikeselise finaaliga," sõnas Üllar.

Karl Roberti sõnul ei peaks noorem põlvkond vanemale põlvkonnale alati ilmtingimata ka kohe vastanduma või tahtma võidelda, vaid nende najal oma tiibu sirutama.

"Noorem põlvkond on palju ausam ja avameelsem, meie jätsime omal ajal rohkem kraami enda sisse," tõdes Rohumaa. "Mina ei julgeks klaasi viina soovitada, sest meie põlvkonna kaotused on just tänu sellele ka väga suured."