Lagrits on unilaste sugukonda kuuluv Eesti põlisliik, kes on Eestis inimtegevuse tagajärjel välja surnud. Nüüd on teadlased leidnud võimaluse ja töötavad selle nimel, et võib-olla see liik tuleb kunagi tagasi.

"Viimased ametlikud andmed lagritsate nägemisest vabas looduses on meil 1986. aastast. Lagrits on väike loom, unilane, keda vabas looduses enam ei kohta. Ta on üsna sarnane kaelushiirele, aga lagrits on kaelushiirest suurem ja tal on silmatorkav must mask silmade peal. Lagritsa saba on karvane ja kahevärviline," ütles Tartu Ülikooli zooloog ja lagritsate taastamise projekti eestvedaja Marko Mägi.

Eluviisi poolest on lagrits väga sarnane oravale. "Selle vahega, et lagrits tegutseb valdavalt öösel. Lagrits sööb kõike, mida kätte saab, kes ette jääb ja kellest jaks üle käib. Lagrits magab pool aastat maha."

Nende Eesti loodusest väljasuremise põhjuseid on mitmeid. "Võime rääkida kliimamuutustest, mis muutsid metsa elupaiga talle ebasoodsaks, aga tõenäolisemalt on tegu otsesema inimmõjuga, kui palju me ise oleme loodusmaastikku muutnud, näiteks sinna erinevaid kemikaale puistanud," loetles Mägi.

"Suur-Pakri saarele viisime lagritsad kahe lainena. 24. juulil viisime kaheksa looma ja veidike hiljem viisime 12 looma juurde," tõdes Mägi. "Meie viimased vaatlused näitavad, et enamus neist loomadest on siiamaani elus, mis on meile suurepärane uudis. Võiks arvata, et loomaaiast lahti pääsenud loomad pistetakse kohe nahka, sest nad ei oska ennast üldse seal hoida," selgitas Mägi.

Zooloogi sõnul askeldavad saarel siiski ka rebased, kes tulid talvel üle merejää. "Tundub, et rebase ja lagritsa teed suurel määral siiski veel ristunud ei ole. Osadel loomadel on raadiosaatjad küljes ja neid saab öösiti jälgida. Oleme neid tabanud toredasti vanade õunapuude otsast, kus nad öösiti istuvad ja õunu mugivad, et rasva koguda. Oleme peale sattunud ka lagritsate toredatele seltskondlikele üritustele, mis öösiti metsas toimuvad, sattusime ka lagritsate laulupeole," nentis Mägi.

Me ei tea, kui palju lagritsaid talve üle suudab elada, sest vabas looduses pole need loomad veel ühtegi talve veetnud. Me loodame, et suudavad, sest potentsiaalseid kohti, kuhu pugeda, on saarel palju," nentis Mägi. "Meie suur unistus on, et kui me lähme järgmisel kevadel saarele neid uurima, tabame me mõne looma, kes ei ole kiibistatud, mis tähendab, et ta on vabas looduses sündinud lagrits."