"Mina andsin neli aastat tagasi endale lubaduse, et kui olukord ei muutu, siis ma lõpetan. Nüüd on neli aastat möödas ja olukord on muutunud tegelikult halvemaks. Silmas pean seda, et Euroopa liit on teinud uuringu, kaasates nii oma laborite kui ka sõltumatute laborite abi, et 46 protsenti meest, mis oli kaubandusvõrgus müügis, oli võltsingu kahtlusega," ütles mesinik Mehis Mägit.

Võltsingu kahtlus tähendab seda, et päris mett segatakse siirupilaadsete invertsiirupitega, mis on konsistentsilt ja ka muudelt omadustelt meega äravahetamiseni sarnane, välja arvatud see, et sel pole mesilastega mitte mingisugust pistmist. "Siirupihind on juba pakendustehase uksel või ukse taga väravas 80 senti kilogramm, mis on mee kokkuostuhinna viinud selliseks, et see mingil juhul ei ole jätkusuutlik."

Seetõttu lõpetavad ka Eestis mesinikud oma tegevust, tõdes Mägit.

Eesti tarbija on Mägiti sõnul päris hästi võltsingute eest kaitstud. "Kui Eestis minna poodi, siis tõenäoliselt saab ikkagi päris mee. Oleme suutnud oma ühingu järelevalvega seda korras hoida ja ka kaubandusketid võtavad otse tootjatelt mett müüki. "Mesinik ei hakka sellega riskima, et kui tema nimi on purgil, siis ta teeb mingit pettust," lisas Mägit.

14. juunist hakkas kehtima määrus, kus toote etiketil peab protsentuaalselt olema välja toodud, millisest meest see koosneb.

See pole aga mesinike ainus probleem. Tervisearengu instituut tuli mõni aeg tagasi välja faktiga, et toidupüramiidis on mesi maiustuste ja teiste organismile mittevajalike toitude rühmas, sest koosneb valdavalt glükoosist ja fruktoosist ning vitamiinide ja mineraalainete kogused on toitumise seisukohalt mees väga väikesed.

"Me liigume edasi, meil oli toibumisaeg ja leinaaeg ja nüüd oleme jõudnud arusaamisele, et teadus ei saa olla selline, mis arvestab ainult üht aspekti. Teadus ütleb ju ka seda, et meemesilasel on inimese evolutsioonis olnud väga märkimisväärne osa. Aju areng sai võimalikuks ainult tänu nendesamade halbade suhkrute kättesaadavamaks muutumisele. Meie aju toit on ju tegelikult puhas glükoos, õigemini iga raku kütus," tõdes mesinik.

Mesinike endi tellitud tarbijauuringu põhjal on inimeste tarbimisharjumused muutunud. "Sellistes tingimustes on raske mesinik olla, kui inimene ikkagi tuleb laadal mesiniku juurde ja ütleb rõõmsalt, et ma ei söö enam mett," nentis Mägit. "Tarbijate juurdekasvu oodata ei ole."

Täna esitavad mesinikud endile Mägiti sõnul küsimuse, kas neid on vaja, sest peaga vastu seina jooksmine on jõudnud sellesse staadiumisse, et võib-olla on tõesti olemas mingisugune lahendus, millega saab mesilased asendada. "Seda teavad võib-olla kõige targemad ja kõige mõjukamad, aga mesinikke pole sellesse pühendatud. Pole ju tõesti mõtet toota rahvatervisele ohtlikku toiduainet ja rääkida tolmeldamisest, kui seda vaja ei ole. Siis me lõpetamegi mesinikena oma tegevuse, seda selgust ongi vaja pigem meile endile," tõdes Mägit.

"Täna on kutseline mesinik, oodates valgust tunneli lõpus, kus pole tunnelitki, võtnud endale sujuvalt mingi kõrvaltöö, mis on muutunud põhitööks ja mesindust tehakse inertsist kõrvalt. Aga loota meil millelegi pole. Euroopa liidus on meekomisjon, kes peaks Euroopas kõik mesindusprobleemid lahendama, see kutsutigi kokku võltsingute probleemi lahendamiseks, aga komisjon käib koos kaks korda aastas ja sinna kuuluvad suured pakendajad," nentis mesinik. "Aga kui ei ole mesinikku, pole ka mesilast, sest mesilased enam looduses iseseisvalt ei elule."