Aedades elavate linnasiilide uurimiseks vajavad teadlased elanike abi

Noor looduskaitsja ja siilisõbraliku Tartu linna teavituskampaania vedaja Katariina Kuusaru rääkis Vikerraadio saates "Huvitaja", et linnasiilide eluolu parandamisel on väga suur roll just linnaelanikel. Kuusaru sõnul saaksid inimesed rajada oma aedadesse siiliväravaid ja jätta aianurka kõrgemat rohtu või oksahunniku.
"Ühes tunnis jäi mulle meelde, et siile on Eestis veel vähe uuritud ja ma tundsin, et tahaksin just neid uurida. Teed viisid mind Tuul Sepani, kes on Tartu linnalooduse edendaja ja tema pakkus mulle siilisõbraliku Tartu linna teavituskampaania vedamist," ütles Tartu Ülikooli üliõpilane, noore looduskaitsja märgi omanik Katariina Kuusaru, kes kaitses bakalaureusetöö siilide elutingimuste paremaks muutmise teemal.
Tartu linnas on pea igas linnaosas siile vaadeldud ja nähtud. "Ka Annelinnas on siile nähtud. Rohkem leidub neid aedadega elurajoonides, mis on siilide lemmikelupaigad," ütles Kuusaru.
Koostöö linnaelanikega on siilide uurimisel väga vajalik, sest siilid elavad aedades, kuhu teadlased juurde ei pääse.
Kampaania raames paigaldatakse linna rohealadele siilide kohta infotahvleid. Sealt leiab juhtnööre, kuidas inimesed saavad abiks olla ja siile vaadelda.
Teistes riikides läbiviidud kampaaniate puhul on Kuusaru sõnul üks oluline osa siiliväravate propageerimine, et inimesed rajaksid oma aiapiiretesse avasid. Kuna tänapäeval rajatakse väga tugevaid aedu, siis ei teki sinna iselagunevaid avasid siilidele.
Lisaks tehakse vahel üleskutseid siile nädala aja jooksul loendada. Aedadesse saab siilide jaoks ka metsikumaid nurki teha, jätta kuskile kasvama kõrgemat heina või oksahunniku, muruniiduk tuleks ööseks kindlasti kinni panna. Siilide toitumise kohta tuleks ka rohkem infot jagada. "Piima näiteks ei tohi siilidele anda, nad on laktoositalumatud, siilidel tekitab see kõhulahtisust," tõi Kuusaru välja.
Siilivärava jaoks tuleks läbi mõelda, kuhu see ava teha. Soovituslik oleks teha ava enda ja naabriaia vahele, et siilid saaksid liikuda ühest aiast teise, kuid mitte tänavapoole, et siilid ei satuks autoteedele. "Üks lipp tasuks lühemaks saagida, kui on puidust aed. Võrkaia puhul saab kasutada tange, et auk lõigata ja jälgida, et see siili torkima ei hakkaks."
Kampaania ajal jagatakse inimestele ka siilivärava silte, mis pannakse ava kohale. "Siis sa mõistad, et see on siilidele liikumisvõimaluse tagamine, mitte katkine aed," ütles Kuusaru.
Silte saab Tartu Raekoja platsi infopunktist. "Nimi tuleb kirja panna ja sulle antakse silt," tõdes Kuusaru.
Siilid on aias ka kasulikud. Nad toituvad nälkjatest ja tigudest ning aiataimi kahjustavatest putukatest.
"Aeda võiks panna madalate servadega kausi veega, eriti palavate ilmade puhul on see siilide jaoks suureks abiks," nentis Kuusaru. "Igapäevaselt loomade krõbinaid siilidele panna ei tasu, sest siis nad ei oska iseseisvalt enam toitu otsida."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Huvitaja", intervjueeris Priit Ennet