"Terevisioon" külastas Siilipusa MTÜ poolt loodud siilide hoiukodu, kus kosuvad ja taastuvad vigastatud siilid.

"Praegu on meil 28 siili, nendest 11 väikesed siilipojad," ütles Siilipusa MTÜ eestvedaja Anneli Sinirand. "Terveks saanud silid lähevad oma elukohta, kust nad tulid, tagasi. Keerulisem on vabastada poegi, kes hoiukodus on sündinud. Emad on sageli vigastatud ja poegadega kaasa minna ei saa."

Hoiukodus kasvatatakse pojad suureks ja siis hakatakse vaatama selles piirkonnas, kust nad tulid, kus on siilisõbralikud aiad, kuhu siilid viia, kus neid alguses ka natuke toetatakse.

Hoiukodus toidetakse siile kanakaelade, kanasüdamete ja kassikrõbinatega. Siilid muutuvad aktiivseks hilja õhtul ning vastu hommikut lähevad magama.

"Meil on reeglina väikesed aiad ja suuri niitmata jäänud alasid aeda siilide jaoks alati jätta ei saa. Siilidele meeldib toitu otsida naadi alt, aga naati aedades sageli ei leia. Sellepärast on mõistlik teha lopsakate taimedega peenar, kuhu alla on siilidel hea pugeda."

Isegi kui öö otsa on vihma sadanud, on taimede all kuiv ja siilidel on seal mõnus olla. "Siilidele meeldib lamapuit ehk vana puit, mis hakkab vaikselt kõdunema, sest sinna alla kogunevad rammusad putukad. Kui peenrasse lamapuit ära peita, jätta väikesed puuhunnikud, siis need peenrast välja ei paista ja silma ei riiva," tõdes Sinirand.

Suveperioodil teevad siilid taimede vahele endale päevapesasid. "Kui siili jaoks jätta aias niitmata ala, siis see võiks olla naat, kus all on siilil mõnus käia."

Siilide jaoks ei pea toitu panema kaussi, kus siis suurem hulk siile võib hakata tõrjuma väetimaid ja nooremaid, sest siil on territoriaalne loom, vaid toidupalad võib visata peenrasse, taimede vahele laiali. "Või põõsaste ja heki alla," lisas Sinirand.