Siiliabi: enne lõkke süütamist kontrollige, ega siil pole sinna pesa teinud
MTÜ Siilipusa eestvedaja Anneli Sinirand rääkis "Terevisioonis", et enne niitma hakkamist tasub üle kontrollida, ega siile aias peidus pole. Tema sõnul ei tohi siile ise kuhugi kaugemale viia, sest kunagi ei tea, kus siil oma pesa on teinud ja pesakond hukkub. Samuti tasuks lõkke süütamisel kontrollida, ega siilid pole sinna alla endale pesa teinud.
"Siilidel läheb järjest keerulisemaks, sest inimesed toimetavad aina rohkem ja seeläbi kannatavad siilid," ütles Siilipusa MTÜ eestvedaja Anneli Sinirand. "Hästi palju niidetakse muru ja trimmerdatakse ning trimmer on väga suur ohuallikas siilile. Tavaliselt on need vigastused ikkagi siili jaoks fataalsed. Oleneb vigastuse ulatusest, aga aeg ajalt õnnestub siiski ka ravida."
"Alati tuleb kaaluda ka seda, kuidas siil hiljem looduses hakkama saab. Me ravime küll neid haavu, aga armid jäävad ikkagi ja kuna armkude on jäik, siis siil ei pruugi saada enam ennast kerra tõmmata, ka ei tea, kas talle kasvavad külje peale uued karvad ja okkad, et ta saaks ennast kaitsta."
Ohtlik on ka robotniiduk. "Meil on just praegu ravil robotniiduki ohvriks olnud siil, kellel on mitmest kohast okkad ära ja näo pealt suur tükk väljas."
Siilid sageli ei siba niiduki eest ära, vaid tõmbavad ennast kerra. Päevasel ajal kaevavad siilid endale põõsaste alla maa sisse väikese lohu, kuhu nad peitu poevad. Niiduk jõuab nende kohale ja siilike enne ei reageeri, kui robot on juba tema lähedale jõudnud, siis tõstab siilike oma nina või keha ja niimoodi ta lõiketerade alla jääb.
"Niitmisel tuleks vältida metsikumad põõsaaluseid ja kohti või enne järgi kontrollida, siis jääks väga palju õnnetusi olemata," pani Sinirand kõigile, kelle aias siilid toimetavad, südamele.
Kui robotniiduk läheb üle õunte, ja näha on, milliseks need õunad jäävad, siis sama juhtub väikeste siilipoegadega, kellest robotniiduk suudab üle sõita. "Siilipojad ei jookse eest ära, vaid suruvad ennast vastu maad ja püüavad niimoodi tähelepandamatuks jääda," lisas ta.
Siilid väga tahavad olla inimeste lähedal, nende toidulaud on inimese lähedal aias, näiteks teod. Siniranna sõnul oleks väga tore kui siilid saaksid aiast aeda kõndida ning selleks oleks vaja siilile aeda väike aiaauk teha, kus ta liikuma pääseb. "Väravast välja minnes on suurem oht siilil auto alla jääda."
Emased siilid on territoriaalsemad, öö jooksul võib siil maha kõndida ligi viis kilomeetrit, isased seiklevad rohkem, saavad emasega kokku ja lähevad siis jälle oma teed.
Siile oma kätte võtta ja kuhugi kaugemale viia ei tohi, sest kunagi ei tea, kus on siili pesa ja pesakond hukkub. Samuti tasuks lõkke süütamisel kontrollida, ega siilid pole sinna alla endale pesa teinud. "Ega siili pesa sissekäik ei ole näha, nad panevad selle ilusti kinni ja keegi ei näe, et seal all siilid elavad."
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu