"Kevad on natuke varajane olnud ja sel aastal veidi üllatuslikult on tulnud meile juba kakupojad Viimsist. Paari nädala eest oli üks sats, kes leiti maast ja nüüd üsna hiljuti veel üks, sest pesapuu kukkus ümber," ütles Eesti Metsloomaühingu asutaja ja loodusteadlane Katrin Idla.

Kakupoegadel on maas ohtlik, eriti päeval. "Kui kakupoegi maas näete, siis tõsta nad pappkasti ja õhtul oksa peale tagasi panna. Kakud on öise eluviisiga, kui nad päeval on kuskil lageda peal, siis on nende elule suur oht, sest varesed nokivad nad surnuks," lisas Idla. "Kaku vanemad on samuti öise eluviisiga ja nemad päeval ei toimeta ega kaitse kedagi."

Kakupoegade eest hoolitseb Paides Virge ning sinna on ehitatud päris mitu uut väliaedikut. "Väikesed kakubeebid on siseruumides. Suuremana lähevad väliaedikusse. Enne vabastamist on meil ka elustest, mis tähendab, et me ei lase ühtegi röövlindu enne aedikust välja, kui ta läbib katse ja püüab kinni elusa saagi, näiteks hiire," ütles Idla.

Varem algas abi vajavate metsloomade hooaeg juunis, nüüd on mai kõige tihedam hooaeg, aga tipphooaeg hakkab vaikselt juba aprilli poole nihkuma. "Poegade hooaeg algab veebruaris, kui tulevad jänesepojad, siis on hülgepojad, siis kakupojad, kohe hakkavad tulema oravapojad, siis siili- ja rebasepojad," loetles Idla.

Oravate puhul on kõige põhilisem põhjus, et kass või koer toob väikesed oravapojad koju. "Kassi suust kätte saadud oravapoeg vajab alati abi, neid ei saa pessa tagasi panna, jänesepoegadega on sama lugu," tõi Idla välja.

Jänesepoegi kipuvad inimesed metsast kaasa võtma. Üldreegel on see, et jänesepoeg ei vaja inimese sekkumist, sest jäneseema jätabki poja üksi, see on jäneste tavapärane toimimine. "Ema leiab poja üles ja toidab teda. Tihti me näeme, et lasteröövid toimuvad ja seda ei peaks inimene tegema," ütles Idla. "Kui on kahtlus, tehke pilt, helistage ja küsige alati nõu ning see kehtib iga leitud metslooma kohta."

Kui loom on sõiduteel või silmnähtavalt vigastatud, siis muidugi tuleb kohe sekkuda.

"Meie põhiprintsiip on see, et me endale lemmikloomi ega sõpru ei kasvata, kõik need loomad, keda me aitame, laseme loodusesse," tõdes Idla. "Inimene võib metslooma ka ära rikkuda ja meile helistataksegi siis, kui on juba probleem. Oravad ja siilid on ületoidetud, haiged."

Kõige suurem viga, mida inimene saab teha, on metsloom endaga ära harjutada.

Eesti Metsloomaühingu kontaktid.