Liis-Grete ja Karel Hussar jooksevad väga palju ja väga kiiresti, Liis-Grete on üheksakordne ja Karel kuuekordne Eesti meister. Kogu nende elu keerlebki jooksu ümber.

"Me leidsime teineteist nii, et jooksime maja ees kokku," meenutas Liis-Grete Hussar.

"Mina läksin just trenni ja Liis läks oma õele külla. Rääkisime paar sõna juttu ja järgmine kord ütlesin, et lähme jookseme koos taastava jooksu," meenutas Karel.

Kareli sõnul teadsid nad teineteist ka varem ja kuna Liis postitas nii palju sotsiaalmeediasse, siis blokkis ta lausa ära, sest ei jaksanud enam vaadata. "Kui hakkasime rohkem suhtlema, pidin uuesti teda jälgima hakkama," muheles Karel. "Sport on meie elu, meie kirg ja meie armastus."

Liisi sõnul meeldib neile koos ka remonti teha, näiteks pahteldada ja värvida seinu. "Liis on nii püsimatu loomuga, et peame kodus pidevalt asju ümber tõstma ja seinu saab ju ka mitu korda üle värvida," nentis Karel.

Karel suusatas ja mängis lapsena jalgpalli. "Tulen perest, kus sport on kogu aeg aus sees olnud ja see oli kohustus, sporti pidi tegema," sõnas Karel.

Karel ja Liis on vabatahtlikud profisportlased, mis tähendab seda, et keegi neile palka ei maksa ja nad teenivad oma palga ise välja, osaledes võistlustel. "Proovime nii, et pool palka tuleks spordi kaudu ehk auhinnarahad. Valime võistlusi, kus me käime ja mõnel nädalavahetusel peame mitu starti tegema. Niimoodi teenime oma leiva lauale. Me ise teenime selle raha välja. See ei ole kogu meie sissetulek ja töö, peame ka omaloodud spordiklubi ja oleme treenerid," selgitas Karel.

"Sätime oma päeva täielikult selle järgi, et saaksime teha korralikult trenni. Nii palju, kui vaja, nii palju, kui suudame ja ära kannatame. Suveperioodil, kui valmistusime maratonideks, jooksime 180 kilomeetrit nädalas, ühtegi puhkepäeva pole, ei spordist ega muudest töötoimetustest," nentis Karel.

"Tavaliselt on meil nii, et kes võistlusel kehvema koha saab, sõidab tagasi koju, aga EM maratonijooksul saime mõlemad 39. koha," muheles Liis-Grete. "Me väga tahtsime sinna võistlusele saada, nii palju tegime tööd selle nimel. Alles juuli lõpus saime teada, et me sinna võistlusele pääsesime. Emotsioon oli väga võimas," meenutas Liis. "Meile meeldib elada seda elu, mis me elame."