"Lenna oli siis viiekuune, kui see juhtus. Hakkasime temaga ujumas käima ja ühel hetkel märkasin, et laps hoiab ennast vibusse ja on nagu ülepaindes. Oktoobrikuu alguses hakkasid ööd olema väga nutused, Lenna ärkas kahe-kolme ajal öösel üles ja röökis lakkamatult. Neljapäeval otsustasin, et lähen EMO-sse ja siis hakkas asju juhtuma," meenutas Lenna Heleeni ema Merlin Kitsingi, kuidas kõik algas.

Kitsingi sõnul vaatas ultraheliarst väga kaua Lenna uuringupilti ja ta juba teadis, et midagi on väga valesti. "Pärast uuringut ütles arst, et Lenna kõhus on mingi väga suur seletamatu moodustis."

Hiljem vaatas MRT-arst uuringupilti ja ütles, et asi on väga halvasti. "Uuringust selgus, et tegemist on väga suure ja väga aktiivse kasvajaga, mis oli avastamishetkel neljandas staadiumis koos kopsumetastaasiga. Kasvaja oli ka väga halva koha peal," ütles Lenna ema Merlin.

Lenna pere jaoks oli see tõeline šokk. "Väga kiiresti öeldi, et pange asjad kokku, me viime teid kohe onkoloogiasse. Siis sain teada, mida sõna 'šokk' tegelikult tähendab."

Viiekuusele väikesele Lennale määrati raviks üheksa keemiaplokki ja loodeti, et kasvaja tõmbab nii palju kokku, et saaks opereerida.

Kahjuks pole siiamaani olnud võimalik kasvajat opereerida, sest kasvaja on ikka veel liiga suur. Üheksast keemiaravikuurist kaheksa on tehtud, aga enam need tulemust ei anna. "Meie ainuke võimalus on minna edasi sihtmärkravimiga, mille tulemused pole veel kinnitatud. Aga see on meie ainuke võimalus oma last päästa," ütles Lenna ema. "Kui ravivõimalusi enam ei ole, siis on meil vaid pool aastat."

Merlin võtab üks päev korraga, sest see on olnud meeletult pikk maraton. "Kui eile oli halb, siis loodad, et homme on parem. Me naudime seda hetke, kui tal on hästi, kuigi teame, et järgmisel hetkel võib kõik juba muutuda."