Diabeetik: diabeedikool aitas mind raskest eluperioodist välja tulla
14-aastaselt esimest tüüpi diabeedi diagnoosi saanud Kristina Lehtmets rääkis Vikerraadios, et pärast kolmanda lapse sündi oli ta suures psühholoogilises kriisis, kuid jõudis õnneks diabeedikoolini, kust sai palju tuge. Lehtmetsa sõnul kohtus ta seal inimestega, kes said temast täiesti aru.
"Ma olin kõigest 14-aastane ja väga raske oli seda diagnoosi vastu võtta, kogu elu tuli ümber mõtestada ja võrreldes eakaaslastega tuli teha teistsuguseid valikuid. Palju vastutust tuli ühekorraga noore inimese ellu," ütles Eesti laste ja noorte diabeediühingu liige Kristina Lehtmets, kes on esimest tüüpi diabeediga elanud 20 aastat.
Haigus ei jäänud märkamata seetõttu, et ta võttis vähem kui kuu ajaga kümme kilo alla. "Mu riided jäid järsku suureks, tukkusin igal pool. Jõin päevas viis kuni seitse liitrit vedelikku, vahel ka rohkem ja käisin kogu aeg tualeti vahet. Ühel hetkel said ka lähikondlased aru, et midagi on valesti ja tuleb pöörduda arsti juurde," meenutas Lehtmets.
Perearsti juures selgus, et veresuhkur on äärmisel kõrge ja sealt edasi läksin kohe lastehaiglasse. "Jõudsin õigeaegselt haiglasse, päris eluohtlik mu seisund veel polnud, aga palju ka puudu polnud."
Lehtmetsal on kolm tütart. "Tol aja, kui mina diabeedi diagnoosi sain, siis mu raviarst ei andnud mulle kuigipalju üldse lootust lapsi saada. Suunis oli, et kui on lapsesaamise soov, tuleks teha need lapsed enne 20. eluaastat. See tekitas suuri küsimärke, sest selles vanuses ju tahad õppida ja leida ka töö, mitte hakata kohe lapsi tegema. Rasedused ei olnud ka lihtsad. Esimest tüüpi diabeediga on igakuised muutused kehas väga suured ja rasedus on kehale samuti suur väljakutse," tõdes Lehtmets.
2021. aastal oli tema kolmas laps sündinud ja ta ise oli päris suures psühholoogilises kriisis, vajades tuge. "Jõudsin siis ringiga diabeedikooli, kus kohtusin väga toredate inimestega, kes said minust täiesti aru. Sealt hakkas mõte idanema, et kui mina saan abi, siis mul on see pagas ka suur ja ehk on minu teadmistest kellelegi teisele abi," nentis Lehtmets.
Esimest tüüpi diabeedi diagnoositakse Eestis keskmiselt sajal lapsel, täiskasvanuid haigestub umbes 150.
Esimest tüüpi diabeedi tekkepõhjused on siiani teadmata ja seda pole võimalik ära hoida. "Teist tüüpi diabeedi puhul on elustiilil väga suur osakaal, nii liikumisel kui ka toitumisel. Inimesed kipuvad sööma rohkem kui nad peaksid ja nii tekivad häired insuliini tootmisel kehas," selgitas Lehtmets.
Esimest tüüpi diabeedi raviviisid on insuliinisüstlad ja insuliinipumbad. "Teist tüüpi diabeedi puhul on esimene soovitus korrigeerida oma elustiili, aga kui sellest jääb väheks, siis lisatakse raviarsti poolt vajalikke ravimeid juurde. On tablettravi ja teatud juhtudel ka insuliinisüstid, aga see pole sama insuliin, mida kasutavad esimest tüüpi diabeeti põdevad inimesed. "
"Diabeedilaps vajab kogu aeg tähelepanu. Kui on diabeet, saab ka magusat süüa, aga seda tuleb teha teadlikult, millal ja kui palju. Asi on alati kogustes," tõi Lehtmets välja.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio, saatejuht Margit Kilumets









