2025. aastal käis 40 protsenti nelja-aastastest ja 26 protsenti viieaastastest lastest rutiinses tervisekontrollis.

"Eks see näitab ka seda, et selles vanuses lastel lähebki hästi ja vastuvõtule nad tulevad köha, nohu ja muude muredega. Sageli vanemad eeldavad, et kui laps käib arsti juures muude muredega, pole rutiinset tervisekontrolli vajagi, aga nii see pole, sest kui arst tegeleb köhaga, uuritakse konkreetset haigust ega jõuta uurida lapse terviklikku terviseseisundit, lapse tervisepilt jääb poolikuks," ütles perearst Kristi Särgava.

Nelja-aastased lapsed käivad pereõe vastuvõtul, kus kuulatakse kopse, südant, katsutakse kõhtu, vaadatakse liikumist, räägitakse, kuidas kõnega on, kuidas lasteaias läheb, milline on lapse uni ja mõõdetakse ka vererõhku.

"Mõõdame ka nägemisteravust ja tihtipeale laps ise ei oska kurta, et nägemine on halb, sest ta näeb kogu aeg ühtemoodi. Lapsel võib olla mingeid tegevusi raskem teha, sest tema nägemine on nõrgenenud. Neid muresid saame avastada," tõi Särgava välja.

"Samamoodi võib olla nõrgenenud lapse kuulmine, lapsel on kuulmislangus. Kui lapsel on käitumisprobleemid, tulevad need juba lasteaias välja," selgitas perearst. "Ka igasugused vaimse tervise küsimused ja kaalumured."

Viieaastaselt tulevad lapsed uuesti kontrolli. "Sisuliselt teeme samu asju, aga siis perearsti juures. Järgmine kontroll on siis, kui laps kooli läheb ja seda lapsevanemad usinalt ka teevad, sest koolid ka ütlevad, et palun käige lapsega kontrollis."

Statistika järgi jõuavad kõige vähem perearsti juurde rutiinsesse kontrolli 15-16-aastased noored. "Kõigest 11 protsenti jõudis arsti juurde. Kui laps jõuab koolis hästi edasi, mõeldakse tihti, et miks arstile minna, sest kõik on justkui hästi. Aga on ju palju teemasid, mida noored võib-olla oma vanematele ei räägi. Vaimne tervis, koolikiusamine, magamine, iga mure ei paista ju kohe ka välja," nentis perearst.