Tugev ärevus võib põhjustada õhupuudust, südamekloppimist ja tunnet, et kohe juhtub midagi halba. Jürgenson rääkis, et ärevushoog võib tabada kõiki. Näiteks võib see tulla, kui ees on midagi uut, mille osas inimene tunneb ebakindlust. Paanikahoog on aga sellest juba keerulisem tunne.

"See vajab ikkagi tugevamat sekkumist ja selle korral tunneb inimene ennast palju-palju halvemini: tekib hirm, et minuga juhtub midagi, ma võin surra, ma võin minestada. Kõik sellised hirmud kaasnevad sellega," kirjeldas ta.

Ärevuse korral aitab olukorda leevendada see, kui teha endale selgeks, millest see tingitud on.

"Kui me saame aru, mis see põhjus on, siis ka see suudab seda ise vähendada. Kui me ei suuda seda põhjust tabada, on vaja hakata tegelema sellega, et kuidas sellest välja tulla."

Sel juhul soovitab Jürgenson tööle panna oma meeled, mis aitavad tähelepanu mujale viia. Levinud ülesanne on otsida ümbritsevast keskkonnast viis asja, mida on näha; neli asja, mida on kuulda; kolm asja, mida saab katsuda; kaks lõhna, mida nuusutada ja üks asi, mille maitset on tunda.

Paanikahoogu kogedes võib inimesel tekkida tunne, et tema tervisega on midagi väga tõsist lahti, näiteks tal on südamerabandus.

"Paanikahoo või muu terviseprobleemi või äkkolukorra vahe on see, et paanikahoog läheb hästi ruttu intensiivseks, korraga on hästi palju asju koos, aga siis see hakkab ka ruttu alla tulema," kirjeldas Jürgenson, kuid julgutas kahtlejaid, et mure korral võib ka hädaabinumbrile helistada. "Nemad oskavad juhendada, et vajadusel abi kiiresti saabuks."

Kuigi ärevus on normaalne reaktsioon, on võimalik teha samme selleks, et ärevuse taset madalana hoida. Selleks soovitab vaimse tervise õde tähelepanu pöörata oma üleüldisele vaimsele tervisele: olla füüsiliselt aktiivne, toituda hästi, magada piisavalt ja puhata ka ekraanidest. Samuti on olulised positiivsed kogemused.

Neil, kel on kalduvus rohkem ärevust kogeda, soovitab Jürgenson analüüsida, mis on need asjad, mis kõige rohkem ärevust tekitavad, ja mõelda välja tegevusplaan, et mida siis teha, kui ärevus taas tabab.

"Kui sul on tegevusplaan olemas, siis keha ja vaim saavad selle signaali, et neil on vastus olemas, nad ei pea nii-öelda hirmu tundma. Keha ja vaim tahavadki teadmist, neile ei meeldi teadmatus ja see tekitabki omakorda ärevust."