"Ühiskondlik ebakindlus, nii majanduslik kui ka julgeolekuga seotud, mõjutab vaimset tervist väga palju," ütles kliiniline psühholoog ja Tartu Ülikooli psühhiaatrilise geneetika nooremteadur Triinu Ojalo.

Kui lapsel on koolis raske või kui ta ei taha kooli üldse minna, tekitab see lapsevanem suurt abitust. "Äärmused ei tööta, ei tasu öelda ära karda ja teisalt ei tasu ka oma elu ainult ärevuse järgi sättima hakata. Kui me võtame lapse elust kõik ebameeldivad kogemused, igavuse, ärevuse, pingutuse ära, ei saa laps harjutada ka raskes olukorras toimetulemist. Ta ei saa kogemust, et mul oli küll raske, aga ma sain hakkama. Lapsevanemal tuleb leida viis, kuidas olla lapse jaoks olemas ja koos välja mõelda, kuidas saada hakkama. Kui tõesti läheb väga keeruliseks, siis teha koostööd võrgustikuga, kooli või vajadusel ka vaimse tervise spetsialistiga, üksinda ei tohi jääda," tõdes Ojalo.

Psühholoog näeb sageli, kuidas lapsevanemad mõtlevad, kas nad on ikka piisavalt head. "Uuringud näitavad seda, et olla piisavalt hea lapsevanem on juba iseenesest arengut toetav, sest keegi meist pole ideaalne. Piisavalt hea vanemluse mõiste on laialt levinud ja tähendab, et ka meie võime vigu teha. Kui me täiskasvanuna eksime, on väga oluline võtta vastutus ja lapse ees ka vabandada. Laps õpib ka läbi selle, et me mudeldame talle tundeid, räägime nendest ja anname talle tunnetest rääkimise sõnavara. On väga oluline, et me ei peidaks konflikte ega muresid laste eest ära, sest see on koht, kus laps saab õppida, kuidas seda turvaliselt teha."

Ojalo tõdes, et vaimse tervise abi peab olema lihtne küsida ja saada, aga see abi ei pea alati olema eriarstiabi. "Meil oleks vaja astmelist abi ja seda hetkel Eesti riik ka välja töötab. E-konsultatsioon on selle abi üks osa. Abi intensiivsus peab vastama probleemi raskusele," tõi Ojalo välja. "E-konsultatsioonile vastavad arstid ja see tähendab arstile väga suurt lisakoormust. Mina näen oma kallite kolleegide pealt, et tihti teevad nad seda tööd töövälisel ajal."

Praegu ongi põhiline mure Ojalo sõnul selles, et meil on perearst ja psühhiaater, aga vahepealsete astmete teenuseid, kogukonnateenused, nõustamine, grupiteraapia ehk kuhu suunata madalama intensiivsusega sekkumisvajadused, täna väga ei ole. "Väga palju saaks ennetada juba madalamatel astmetel, et inimene ei jõuakski psühhiaatri ukse taha."