"Esiteks, ma olin lapsena väga suur dinosauruste fänn ja linnud on ühed lähedasemad dinosaurustele, kui neil suled ära võtta. Teiseks, nad oskavad imeilusalt laulda, linnulaul on ikkagi meie elu taustamuusika ja kolmandaks, nad oskavad lennata ja näevad väga ilusad välja," loetles muusik Genka põhjuseid, miks temast on saanud suur linnusõber.

Genka kannab tosse, mis on pühendatud tuvidele ja varblastele. "Need on linnud, kes on igapäevaselt meie ümber ja me ei märka, kui ilusat värvigammat nende sulestik peidab. See on üleskutse märkama natuke rohkem linde meie ümber ja üldse elu enda ümber. Tuvid ja varblased on minu lemmiklinnud, nad on nii julged, sest inimene on kõige hirmsam olend maa peal ja nad elavad täiesti kartmatult meie kõrval," tõdes Genka.

Genka luges läbi Eesti suleliste piibliks peetud raamatu "Linnud rahva meeles ja keeles" ja ütles, et sai sellest raamatust enda jaoks väga tähtsale küsimusele vastuse. "Raamat räägib sellest, kuidas linnud on meie folklooris esindatud, kuidas vanarahvas lindudesse suhtus, mis oli ka natuke üllatav minu jaoks. Mul oli pikalt probleem Eesti linnuliikidega nimetustega. Kui veetsin pea kuu aega Peruus, olid seal väga paljudel lindudel onomatopoeetilised linnuliigi nimed. See tähendab seda, et linnu nimi on määratud vastavalt sellele, kuidas lind häälitseb. Kui linnu nimi on tukituki, siis ta teebki tukituki," selgitas Genka.

Eesti lindude, nagu näiteks tuvi, porr, huik, kull, tait, ronk ja hakk nimed on Genka sõnul nii jõulised, kuigi nad on väga ilusad linnud. "Meil on linnunimed sellised, nagu keegi ropendaks. Raamatust aga selgus, et need on ka tegelikult onomatopoeetilised linnuliigi nimetused, mis on tulnud linnu häälitsuse järgi," tõi Genka välja.

"Kui me tõlgiks lindude kevadise laulu inimkeelde, siis isased laulavad ainult sellest, et tule siia, vaata mind, ma olen kõige parem, teeme pesa. Põhimõtteliselt on see nagu suur ööklubi," muheles Genka.

Linnupiibliks peetud raamatust sai Genka veel teada, et vanarahvas suhtus lindudesse üllatavalt negatiivselt. "Kõik jutud selles raamatus olid sellest, kuidas linde jahtida, kuidas linnud toovad halba õnne, tuld räästasse ja surma," nentis Genka.