"Ma olen sellega ammu rahu teinud, sest esimest korda kutsuti mind mingile retrofestivalile esinema kaheksa aastat tagasi. Ma olin toona 38-aastane ja korraks pani küll mõtlema, et mul ju pool elu veel ees, aga juba kutsutakse retropeole esinema. Tükk aega mõtlesin selle asja üle järele," muheles muusik Koit Toome, kes asus suurte rahvamasside ees esinema 16-aastasena.

Muusik tõi välja, et noorena oli tal tohutu lavanärv. "Kui 1995. aastal olid esimesed suvetuurid ja kui esimese kontserdina visati meid Pärnu Vallikäärus lavale ja meie ees olid tuhanded inimesed ja keegi ei valmistanud meid selleks ette, siis ma olin ikka täiesti närvivapustuse äärel. Ma reaalselt mõtlesin, et ma ei pea sellele pingele vastu, et ma ei suuda vist seda tööd teha. Ma ei ole see inimene, kellele meeldib olla rahvamassis, aga inimene muidugi harjub sellega," tõdes Toome. "Täna mul enam mingit närvi ei ole."

Toome sõnul jälgis ta noore algaja lauljana alati Anne Veskit ja teisi kogenud artiste. "Vaatasin lavalt akside vahelt, kuidas ta laval on ja mida ta lugude vahel räägib. Ivo Linnat ja Tõnis Mäge vaadates alati mõtlesin, et salvesta ja õpi, kuidas seda tööd tehakse," nentis ta.

Kõige rohkem saab tuuridel Toome arvates nalja Reigo Tamme ja Valter Soosaluga.