"Rahvusringhäälingul ei ole praegu vahendeid, et teha läbi terve aasta seda programmi, mida võib-olla tahaks teha," ütles Valner Vikerraadio saates "Meediatund".

Valneri sõnul näitavad ERR-i head positsiooni nii vaadatavus ja kuulatavus kui ka uuringud: ETV on Eesti vaadatuim telekanal ja Vikerraadio kuulatavaim raadiokanal. Samuti on kõrge ERR-i usaldusväärsus.

ERR-i võimaluste kirjeldamisel tõi Valner võrdluse Põhjamaade avalik-õiguslike ringhäälingutega. ERR-i eelarve on suurusjärgus 40–50 miljonit eurot, Soome YLE eelarve aga üle 500 miljoni euro.

"Nende eelarve on enam-vähem täpselt kümme korda suurem," ütles Valner, meenutades, et ERR-il on kolm telekanalit ja neli täismahus raadiokanalit, samuti veebiportaalid.

Valner ei pea mõistlikuks lihtsalt küsida, mida ERR võiks vähem teha. Ootused avalik-õiguslikule meediale on laiapõhjalised ning seetõttu on raske nimetada valdkondi, millest avalikkus oleks valmis loobuma.

Tema hinnangul on avalik-õiguslikus meedias põhjendatud ka meelelahutus, kui see loob ühiseid elamusi ja infovälja. Näiteks võivad Eesti Laul, Eurovisioon ja spordivõistlused olla ühiskonda liitvad sündmused. Kui väiksemad riigid loobuvad omakeelsest meelelahutusest, antaks Valneri sõnul osa ühisest infoväljast teiste riikide sisutootjatele.

Seadus vajab pikemat rahastamisperspektiivi

ERR-i seaduse muudatustest rääkides pidas Valner oluliseks pikemaajalist rahastamisperspektiivi. "See oleks kindlasti samm edasi võrreldes tänasega," ütles nõukogu esimees.

Samuti peaks seadus tema sõnul arvestama meediatarbimise muutumisega. Praegune seadus kirjeldab ERR-i tegevust suuresti tele- ja raadiokanalite kaudu, tulevikus tuleb aga lähtuda platvormideülesest vaatest.

See on oluline ka noorteni jõudmisel. ERR peab Valneri sõnul proovima uusi võimalusi, sealhulgas tegutsema noorte kasutatavatel platvormidel.

"Selleks hetkeks peab rahvusringhääling olema valmis neile seda pakkuma," ütles Valner, rääkides ajast, mil noorem põlvkond hakkab sotsiaalmeedia kõrval otsima usaldusväärseid infoallikaid.

Rahvusringhäälingu ülesannete ja eesmärkide üldine loetelu ei ole tema hinnangul halb ning seadus peab jätma toimetustele võimaluse teha oma sõltumatuid valikuid.

"Me ikkagi peame seal seaduse tasemel jõudma teatud üldistuseni, teatud raamini, mille sisuga saavad täita toimetused oma sõltumatute valikutega," sedastas Valner.

Valner möönis, et seaduseelnõu ei lahenda kõiki rahvusringhäälingu ees seisvaid küsimusi. Täindavaid muudatusi saab tema sõnul arutada hiljem, kuid see ei tohiks takistada juba ettevalmistatud lahenduste vastuvõtmist.

Valner rõhutas samas, et nõukogu ülesanne ei ole sekkuda toimetuste igapäevastesse valikutesse. "Nõukogu roll ei ole ja ta ei tohigi hakata nii-öelda kättpidi ronima sinna masinasse," ütles ta.

Valner rõhutas, et nõukogu peab keskenduma ERR-i strateegilisele juhtimisele ja ülesannete täitmise jälgimisele. Nõukogu uued ekspertliikmed Veronika Kalmus, Marek Tamm ja Merit Kopli peaksid tema hinnangul tooma nõukogu aruteludesse rohkem teadmisi ja nõudlikkust. Allikas: Vikerraadio "Meediatund", intervjueeris Tarmu Tammerk