Sel suvel astub Rajaveer üles lavastuse "Ood armastusele" peaosas. Täita tuleb tal seal helilooja Urmas Sisaski rolli. "Ma olin esmalt üllatunud, et mulle seda rolli pakuti, aga hakkasin siis kohe uurima, mis ta taust on, mis mees ta oli, ja sain aru. Nii kui ma tutvusin selle karakteriga, siis mul jooksid otsad kokku ja näpud hakkasid kihelema. Näitlejana ei tea iial, mille tõttu keegi kuhugi valitakse. Vahel tahetakse hästi loogilist teed pidi minna, vahel jälle risti vastupidi, et publikut üllatada," selgitas Rajaveer.

"Ma ei ole siiamaani tagamaad uurinud, et miks mind valiti. Kuna tükk liigub lapseeast vanadusse, siis vanus seal ei määra, sest pead olema nii 7- kui ka 62-aastane Urmas Sisask. Vanuse saab maha võtta, sugu on kindel ja muu on juba kellegi arusaam sellest. Väga pikalt ma üllatunud ei olnud, vaid hakkasin tööle," lisas ta.

Sisask nimetas ennast teadaolevalt ainsaks astromuusikuks. "Ta sai inspiratsiooni taevatähtedest, sealpoolne maailm kõneles temaga. Tal käisid UFO-d külas alates 1993. aastast, ta oli hobiastronoom ja otsustas juba lapsena, et ta kirjutab taevatähtedele muusika," sõnas Rajaveer.

"Enne ma ei saanud aru, kes on geenius, aga tema puhul võib geenius õige lihtsalt öelda, sest ta viskas käisest. Ta sai sealt kuskilt teispoolsusest, oma olendite, metshaldjate käest mingid noodid ja viskas sealt teose, mis elab üle aja, läheb Eesti rahvale korda, jõuab laulupeole, jõuab mujale maailma, mängitakse Jaapanis ja Kanadas. Ta lihtsalt viskab ja viskab," tõdes Rajaveer.

Sealjuures ei lähe Sisask sellest kuidagi uhkeks. "Ta ütleb, et tema ei ole helilooja, vaid helide üles kirjutaja. Helid tulevad kosmosest ja tema kirjutab need üles. Jumal, universumi looja on need loonud. Täiesti häbenemata räägib läbi elu niimoodi. Tal ei ole autoriuhkust ja see tekitab minus tunde, et ta oli geenius," märkis näitleja.

Sisaski elus põimusid läbi koomilisus ja tõsidus. "Lavastuses jäävad kõlama mõlemad. See on väga oluline punkt, et loov ja tõsine ning koomiline elumehe hoiak paralleelselt jookseksid. See on meeletu, kui palju lugusid temast on. Nii, kui ta ruumi tuleb, valdab ta ruumi ja midagi kohe juhtub. Näitlejale on ta muidugi õudselt tänuväärne kuju," tõdes Rajaveer.

"Aga see, millest Sisask räägib ehk universumi loomisest, muusika tegemisest, eriti tähtedest ja astronoomiast, ta võib sellest küll šõud teha, aga ta on selles siiras. Ta on n-ö kahe jalaga maa peal, kuigi see väljend ei sobi tema kohta. Sest tema on ülevalt tulnud, Linnutee väravast, kus asub valguse neeldumise tühemik. Ta ei ole siit planeedilt pärit ja ei tule siia planeedile ka tagasi. Need on Urmase enda sõnad."

Kuigi laval on muusikaga Rajaveer kokku puutunud varemgi. "Aga sellist asja, et laval on Urmas Sisaski tütar, pianist Tiiu Sisask, istub klaveri taha, mina mängin tema isa, istun sinna kõrval, kõlab "Kassiopeia", suurteos, mis mulle kohutavalt korda läheb. Selle kõlamine on täius, nii puhas, seal on kõik olemas. Siis pean mina jätkama oma rolliga, taidlen edasi. Kuna enne on kõlanud nii võimas asi tema enda tütre esituses, siis hästi kummaline on oma rolli edasi teeselda ja teatrikunsti lainetel jätkata," naeris Rajaveer.