"Juubel tuli ootamatult, aga nii ta on," ütles näitleja Britta Soll, kel täitus Draamateatris töötamisest 20 aastat.

"Kui kümme aastat oled Draamateatris töötanud, saad hõbemärgi," sõnas näitleja Christopher Rajaveer. "Sa õpid teatrikoolis, keegi vaatab sind ja kutsub, kui veab. Me ise valida ei saanud, kuhu teatrisse tööle lähen. Aga see oli parim valik. Kodulinna jäämine oli mulle väga tähtis."

"Me koos Christopheriga teatrisse tulime, mul on sama jutt," nentis näitleja Karmo Nigula, kel täitus samuti kümme aastat Draamateatris töötamisest.

Soll meenutas, et kui tema lavakoolis käis, pandi salapärased nimega ümbrikud valvelauda. "Seal sees oli kutse Draamateatrisse. Minu kursuse juhendaja Priit Pedajas oli Draamateatris peanäitejuht ja mul oli sujuv üleminek," lausus Soll.

Rajaveeri ja Nigula esimene lavastus Draamateatris oli "Väljaheitmine". "Käisime proovides juba neljanda kursuse tudengitena," meenutas Rajaveer. "Nii hea tükk oli, saime teatris kohe kirega alustada."

Nigula sõnul said nad selle lavastuse proovide käigus kohe suurde truppi ja teiste näitlejatega tuttavaks.

"Kambavaim on kõige tähtsam," nentis Rajaveer. Täitsa siiralt ütlen, et toredaid kolleege on väga palju, teatris pole ju ainult näitlejad ja lavastajad. Oluline on ka teatriõhustik, et igaühe loominguline anne saaks avalduda."

"Meie kursuselt läks neli inimest Draamateatrisse, mitmekesi on turvalisem minna," nentis Soll.

Teatritöö kõrval on Soll saanud ka nelja lapse emaks. "Iga lapsega olen üle aasta ka kodus olnud. Kaheksanda raseduskuu pealt olen ikka mänginud kõiki etendusi, mida on võimalik mängida. Mul on väga palju teatripidusid jäänud pidamata."

Soll tõi välja, et kui on positiivsed kolleegid, kes kõike ainult rõõmuga teevad, siis see hoiab üleval ja on ka üks põhjus, miks teatris asjad õnnestuvad.

Teatrile vahelduseks Rajaveer reisib ja Nigula avastas tänu oma lastele enda korvpalli.

"Mul on kodune elu nii kirev, et see tasakaalustab mind ja saan teistmoodi ennast välja elada," sõnas Soll.