"Mängufilm ise on fiktsioon, aga kõik filmis aset leidvad sündmused on minu enda mälu ajateljel juhtunud ühel või teisel moel, mingit totaalset umbluud filmis ei näe. Ma arvan, et see on viimane film, mis Eesti maaelust tehakse, sest loomapidamine kaob järjest ära," ütles mängufilmi "Seatapp" režissöör Ove Musting.

"Siga päris sülle võtta ei lubata, aga ma olen kohtunud võtetel nii sigade, lammaste, hobuste, kitsede, koerte, kasside, kanade ja kukkedega. Nunnutada meil neid ei lubata. Loomad mängivad väga hästi, lihtsalt nagu ikka loomafilmidega, häda on selles, et duubleid tehakse loomade, mitte näitlejate pärast. Kui loom on sooritanud oma rolli, siis on olemas, " ütles näitleja Taavi Teplenkov, kes kehastab filmis veterinaarametnikku.

Musting, kes on ise maal üles kasvanud, tõi välja, et maal on roppu tööd väga palju. "Praegu on läinud elu lihtsamaks, traktoris sõidetakse ka valge särgiga, keegi ei ole üleni ropp ja must," tõdes Musting.

"Seatapus" tehakse ka filmiajalugu, sest teadaolevalt ei ole taasiseseisvumise ajal Eestis ühes filmis nii palju loomi koos olnud. "Seatapu" filmis on loomi koguni 50.

"Mina püüan leida loomad, kes tuleksid toime selle keskkonnaga, et neil oleks hea olla, me ei tee loomadele haiget. Oluline on, et temperatuur oleks selline, et loomal poleks ebamugav, et ta saaks süüa ja juua. Kui looma vajadused on täidetud, on loom ka õnnelik," ütles loomaboss Katrin Trumm.

"Tsooru külas on see esimene film, mis siin tehakse, aga meie naaberkülas, neli kilomeetrit eemal Roosiku külas tehti soostseene mängufilmis "Tõde ja õigus" ja Triinu baar on kuulus, kus käis möll mängufilmis "Päevad, mis ajasid segadusse"," ütles kohalik elanik Kalle Nurk.

"Tsooru rahvamaja kohta võin öelda, et ajalugu kordub. Rahvamaja oli mõisa ajal sõiduhobuste tall ja kui algasid kolhoosid, oli see sigala ja nüüd 70 aastat hiljem on rahvamajas jälle loomad," muheles Nurk. "Tore ajalooline hetk."

"Ma ei tea, millal ma viimane kord kalkunit nägin või lehma katsusin. Mul on siin psühholoogiliselt selgeks tehtud loomade hingeelu, keda võib katsuda ja keda mitte. kaks hane paarituvad praegu, et ma neile lähedale ei läheks," sõnas näitleja Christopher Rajaveer.

"Meil on situatsioone olnud küll, et meil on laudatäis loomi ja on vaja, et suur hobune eest ära tuleb, aga hobune ei lähe kuskile. Eks loomadega on raske, see on selge," nentis Musting.

Mustingu sõnul on maaelu tema jaoks tähtis, kuigi ta ise kolis maalt ära, sest tal oli suur huvi filmi vastu. "Talu pidada ma ei soovita mitte kellelegi. See on ropp töö," nentis Musting.