"MM-il olin neljandat korda ja medal tuli esimest korda. Kanadas jäin neljandaks," ütles Maarika Lepik, kes võitis Rootsis toimunud kirveviskamise maailmameistrivõistlustel naistest esikoha.

Lepik meenutas, et võistlustel tuli nii hull pingelangus, et eelviimases voorus kolmanda koha peale visates (finaalis viskas kaheksa naist, igas voorus langes üks välja, kuni järgi jäi kaks tugevamat - toim) oleks ta oma esikohaheitlusse pääsemise võimaluse peaaegu maha mänginud. "Viskasin sisse ainult ühe, aga õnneks viskas ka konkurent halvasti ja läks ümberviskamiseks. Kui ma siis viskama hakkasin, oli mul viskepakk silme ees udune ja ma ei tea, kuidas mu tulemused tulid, aga meil läks ühe ümberviske asemel vaja kolme viset, et välja selgitada, kes hakkab heitlema kuldse viske peale," meenutas medalist.

Kui isa poleks teda aastaid tagasi Maidla mõisa päevadel norima hakanud, poleks ta kirveviset proovima läinud. "Isa ütles, et mine proovi ära. Läksin ja olin seal nii kaua, kuni see lõpuks kinni pandi, sest mulle hakkas see kohe nii meeldima."

Kirvevise ei ole ametlik spordiala, aga siin on ka reeglid. "Viskamine toimub kahe käega üle pea ja tegemist on kahe teraga kirvega. Paku kaugus ja kirve kaal on reeglitega määratud," nentis Lepik.

"Jõusaalis ma ei käi ja jõudu mul ei ole, ma viskan kogu kehaga," muheles Lepik, kes talvel viskab Ida-Virumaal asuvas kirvehallis.

Kirves võib küll ohtlik tunduda, aga kirvevise ohtlik ala ei ole ja mingeid vigastusi Lepik olnud ei ole.

Lepiku sõnul tõi talle võidu see, et ta suutis täielikult keskenduda oma viskele. "Üks punkt jäi teise kohaga vahet," lisas Lepik.

"Võistlustel on kõigil oma kirves. Mulle tegi kirve sepp Meelis Pällo. Ma tean, et kirves on tööriist, aga puid lõhkuda mulle ei meeldi," muheles Lepik.