Noarootsi Teatrigaraažis toovad Vilja Nyholm-Palm, Andrus Vaarik ja Kadri Rämmeld lavale näidendi "Heisenbergi printsiip". Lavastaja Nyholm-Palm ja näitleja Andrus Vaarik tunnevad üksteist juba varasest teismeeast. "Saatus juhatas meid Maie Kilgase juurde Nõmme pioneeride majja. Viljas oli meeletult energiat. Tema jaoks ei olnud miski võimatu," meenutas Vaarik, kes Nyholm-Palmiga teatrit varem koos teinud pole. Vaarikut ja Rämmeldit seob aga Endla teater.

"Heisenbergi printsiip" sattus Nyholm-Palmi lavastajateele pika lugemise tulemusel. "Kõik, kes satuvad Inglismaale või kuhugi mujale headesse raamatupoodidesse, tassivad sealt näidendeid kaasa. Mul on päris pikk rivi neid kodus, olin kõik läbi lugenud, aga seda ei olnud, sest tal on väga kummaline pealkiri. See ei kutsunud mind lugema. Mõtlesin, et see on kellestki teadlasest, urgitsetakse kuskil kvantfüüsikas," rääkis lavastaja.

"Nüüd kevadtalvel ma otsustasin, et miks see üks mul lugemata on. Ma loen tema läbi. Ja selgus, et kvantmehaanikaga ei ole sellel mitte midagi pistmist. Nii nagu tavatakse alati öelda, siis lugu on inimsuhetest. Seekord seda lugu ennast on suhteliselt vähe. On sellised määramatud üllatused, ootamatud pöörded ja seda kasutatakse sümbolina mingi suhte arengu määratlemisel tegelikult, seda n-ö printsiipi," lisas Nyholm-Palm.

Vaarik tõdes, et tema on aeglane käivituja. "Ma mõtlesin, et võiksin seda mängida küll, aga ma olen väga halb näitemängu lugeja. Ta ei ärka mul lugedes ellu. Need on väga harvad juhused olnud. Aga kui me sellega tegelema hakkasime ja kui see tekst hakkas Kadri suust juba mulle vastu tulema, siis see näidend läheb üha paremaks," selgitas Vaarik.

Rämmeld tõdes, et ka tema on väga kehva näidendite lugeja. "Võib-olla on asi selles, et loed oma rolli nii kirglikult. Ei hooma alguses tervikut. Näidend on osutunud väga palju sügavamaks, kihilisemaks, humoorikamaks ja traagilisemaks, kui esmalugemisel tundus," märkis Rämmeld.

"Näitleja töö mõttes ei ole tähtis, kas sa mängid komöödiat või tragöödiat. Meie peame tegelasse suhtuma täpselt sama tähelepanelikult ja sama suure austusega. Ükskõik, kas ta on Oskar Lutsu või Tom Stoppardi kirjutatud. Tegelikult komöödiat polegi olemas. Öeldakse, et komöödia on teise inimese tragöödia, mida sa võid pealt vaadata. Niimoodi tulebki sellesse suhtuda. Žanri mängimine ei ole väga jätkusuutlik," tõdes Vaarik.

Rämmeld lisas, et tal on hea meel, et ka Noarootsis nüüd selline kultuurikohake on. "Kui ma küsisin Viljalt, et mis teil siin toimub ja kes Noarootsis eestvedajad on. Vilja ütles, et meie olemegi. See on hea tunne. Paljud on öelnud, et sinna Noarootsi me viitsime minna, sest seal me pole käinud."