"Soovitan inimestele alati usaldada asjatundjaid ja alati õppida meistritelt. Üks asi on see, mida sa teed oma aias, ja teine asi on see, mis toimub looduses. Looduse ülesanne on hoida seda ökosüsteemi tasakaalus ja see ongi kõige tähtsam," ütles Luigas.

Viimastel aastatel palju tähelepanu pälvinud lupiin on Luigase sõnul probleemne eelkõige seetõttu, et suudab looduses kiiresti levida ja muuta kasvukoha tingimusi. Liblikõielise taimena seob lupiin õhust lämmastikku ning rikastab selle abil mulda. Kui taim aiast loodusesse pääseb, võivad sellised muutused hakata kahjustama kohalikke liike, kes on harjunud kasvama toitainetevaesemates tingimustes.

Luigase sõnul ei piirdu mõju ainult taimedega. Kui osa liike kasvukohast kaob, mõjutab see ka putukaid ja linde. Seetõttu peab ta õigeks võõrliikide eemaldamist ka siis, kui see võib kõrvaltvaatajale tunduda ülemäärane. "Kui ikkagi kuskil keegi näeb, et võõrliik üsna jõuliste meetoditega välja roogitakse, siis ta ei ole mitte hulluks läinud, vaid seda on vaja teha."

Teise probleemse võõrliigina tõi Luigas välja kurdlehise kibuvitsa, mis on paljudes Eesti rannikupiirkondades laialdaselt levinud. Tema sõnul levib taim nii seemnete kui ka juurevõsude abil ning suudab hõivata suuri alasid. Ka Luigase vanemate kiviaiale tegi kurdlehine kibuvits üks-null. "Ta on läbi müüri kasvanud ja mul ei ole enam kiviaeda," ütles ta.

Looduses tõrjub kurdlehine kibuvits välja ranniku looduslikke taimi. "Ta teeb täpselt sedasama asja, et laieneb meeletult, võtab enda alla meeletult alasid," märkis Luigas.

Võõrliikidest rääkides tõi Luigas näiteks ka pargitatra, mille tõrjumisega on ta aastaid vaeva näinud. Tema sõnul suudab taim levida väga visalt ning isegi ulatuslik väljajuurimine ei pruugi anda kiiret tulemust. Lõpuks tuli tal pargitatra tõttu eemaldada ka vanavanemate istutatud sirelid. Luigas rõhutas, et väljakaevatud taimeosi ei tohi viia komposti ega metsa alla.

Küsimusele, kas paljude võõrliikide leviku taga on inimesed ise, vastas Luigas, et alati ei saa süüdistada aednikke, kuid sageli on probleem alguse saanud ilutaimede kasvatamisest.

Tema sõnul on sajandeid toodud maailma eri paigust uusi taimi nii iluaedadesse kui ka botaanikaaedadesse ning enamasti ei põhjusta need probleeme. Oht tekib siis, kui liik pääseb kontrolli alt välja. "Kui see lihtsalt hüppab sul käest ära, siis peaks kohe tegema mingid järeldused," ütles ta.