Soomlased on loonud võõrliikide hävitamiseks mobiilimängu. "See töötab. Me oleme Soomes käinud ja näinud ja meile on räägitud, et see mäng tõesti töötab. Mängu Eestisse tuleku üle on ka mõtteid mõlgutatud, aga praegu on selle takistuseks olnud eelarve," ütles keskkonnaameti võõrliikide tõrje ekspert Eike Tammekänd.

Lupiin on soomlaste jaoks samasugune probleem nagu eestlastele. "Lupiinid võivad meie aedades kasvada, see ei ole keelatud, aga meile ei meeldi, kui ta on looduskooslustesse läinud. Suurtel lupiiniväljadel ei kasva midagi muud. Selle lille ohjamisega ollakse väga hädas Islandil, kus nagunii on vähe taimi," selgitas Tammekänd.

"Inimesel on loodusliku tasakaalu rikkumisel väga suur roll. Kui me toome siia sisse võõrad taimed, kes muidu siia ei satuks, siis nad muudavad oluliselt meie looduslikku kooslust, ära kaob väga palju teisi liike, saame väga ühetoonilise koosluse. Meie enda looduslik keskkond on sassis, haigustel on rohkem võimalik levida, putukad ja linnud jäävad nälga ja kogu süsteem võib lihtsalt kokku kukkuda," tõdes Tammekänd.

Soomlaste mobiilimängus on olulisel kohal ka verev lemmalts. "See liik on ka Eestis kiiresti paljunenud. See taim on veel ilusam kui lupiin. Arvatakse isegi, et see on orhidee. Inimese jaoks täiesti ohutu, aga ta kasvab massiliselt ja meelitab meie lilledelt ära tolmeldajad. Seda taime on väga kerge rohida," tõi Tammekänd välja.

Karuputke tõrjega on Eestis tegeletud juba 20 aastat. "Meil on päris suuri võite. Meil on palju alasid, kus ta enam ei kasva, taime arvukus on vähenenud, aga kahjuks leiame igal aastal uusi kasvukohti. Seda liiki ei ole inimesel endal lihtne kaevata ja tõrjuda. Karuputkega peab teadma, mida teha."

Keskkonnaamet soovitab karuputke puhul kaevata labida sügavuselt juurikas välja, lüüa muld labidaga küljest ära ja jätta maha kuivama. "Eriti, kui te näete üht-kaht taime. Midagi muud ei pea tegema. Praegu on karuputk üle põlve ja kõige ohutum on taimele ligineda, taim pole veel üle pea kasvanud. Neljameetrise taimega pole mõtet maadlema minna," nentis Tammekänd.

Lätis ja Venemaal on karuputke olukord palju hullem kui Eestis. "Omal ajal alustati putke tõrjumisega just seetõttu, et see taim on ohtlik ka inimesele. Riigipiiril võib olla see taim ja seeme kukub, aga seal okastraat ja piirivalve ei aita."

Tammekännu sõnul saab kõik alguse sellest, mida inimene oma aeda istutab. "Me tahame endale ilusat aeda ja selles ei ole midagi halba. Mure algab sellest, kui rohides visatakse taimed üle oma aia või lastakse oma aiast väljapoole levida. Kanada kuldvits on näiteks liik, mis on iluaiandusest plehku pannud. Mõtle, mida sa oma aeda tood ja kui on jama, siis kohe reageeri. Aiajäätmeid ladusta oma aias või nii nagu seadus ette näeb. Kui ei julge tõrjuda, nagu näiteks karuputke puhul, siis anna meile teada," nentis Tammekänd.